olevatelt ioonidelt sama arv elektrone, tekitades juurde aatomeid. Kui tekkinud produktid on elektrolüüdist erinevas agregaatolekus, saabki neid eraldada. Näiteks keedusoola lahuse elektrolüüsi puhul on produkstid gaasilised ning tõusevad lahuse kohale, kust need siis mujale juhtida saab. 2NaCl + 2H2O – 2NaOH + H2 + Cl2 Selleks, et vabu ioone sisaldav elektrolüüd saada tuleb ioone aine panna regeerima lahustiga, milleks võib olla vesi või siis tuleb ioonset ainet sulatada. 2.FARADAY I SEADUS Elektromagneetilise induktsiooni põhiseadus ehk Faraday-Lenzi seadus on seaduspära, mille järgi on elektromagneetilise induktsiooni elektromootorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Michael Faraday oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat. Ta sündis 22.septembril 1971.aastal ja suri 25.augustil 1867.aastal. 14-
Seetõttu ongi makroioonide vahelised elektrostaatilised interaktsioonid kõrge kontsentratsiooniga elektrolüütide (soola) lahuses nõrgad. Ioonatmosfääri varjestav efekt aitab seletada üldist tähelepanekut, et lahuse ioonse jõu suurendamine (teatud piirini) suurendab valkude lahustuvust ja seda isegi isoelektrilise punkti juures. Seda efekti nimetatakse valkude sisse-soolamiseks (ingl. salting in). Tõstes ioonset jõudu veelgi (näiteks kuni mõne molaarse soola kontsentratsioonini) hakkab toimuma vastupidine efekt, valkude lahustuvus väheneb. See on seletatav vee aktiivsuse vähenemisega. Väga kontsentreeritud soolalahustes on enamik veemolekule, mis muidu osalesid valkude solvatatsioonil (olid seotud valgumolekulidega) kaasatud soolaioonide hüdratatsioonikihtidesse. Valgumolekulide lahustumiseks ei jätku lihtsalt piisavalt vabasid veemolekule. Valkude
Suurtel kontsenratsioonidel tuleb arvestada ~ murdumisnäitaja parandit: ( 2) 2 2 Monokromaatsus ei ole absoluutne ( - on lainepikkusest sltuv). Vead tekivad laia piluga kitsaid neeldumisribasid mtes. Mtmisseeria käigus tuleb hoida instrumendi parameetrid konstantsed. Keemilised krvalekalded: happe-alus tasa-kaalulistes süsteemides Beeri seadus ei kehti, kui pHd ja ioonset judu ei hoita konstantsena Fotomeetria süstemaatiline viga (accuracy) sltub pilu laiusest, skaneerimise kiirusest, kiirguse lainepikkuse ebatäpsest määramisest. P0 Ps Hajunud kiirguse mju absorbts. süstemaatilisele veale Anäiv log( ) P Ps Topeltmonokromaatoris (kaks monokromaat. järjest) on Ps 10 6 P0
c) geelfiltratsioon-kromatograafia-vastavalt valgumolekuli suurusele d) afiinsuskromatograafia-vastavalt valkude interaktsioonidele 3. Elektroforees, SDS-PAGE põhimõte, isoelektriline fokuseerimine, 2D elektroforees, valgu sõrmejälg Elektroforees- laetud molekulide liikumine elektriväljas, viiakse läbi pooltahkes keskkonnas – geelis e) SDS-PAGE – geelelektrofereesi meetod, kasutatakse ioonset detergenti SDS (sodium dodecylsulfate). Valgud denatureeritakse ja „laetakse“ SDS molekulidega (SDS’l on negatiivne laeng ja on võimeline katma suvalisi valgu molekule. Valgu pinnale tekib tugev negatiivse laenguga kate. SDS molekule on kattes nii palju, et valgule endale iseloomulik laeng tähtsust enam ei oma), sellisel juhul sõltub liikumiskiirus vaid molekuli suurusest. f) Isoelektriliseks fokuseerimiseks (IEF) – valkude lahutamist elektriväljas
moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. (Mida rohkem on elektrone väliskihil, seda elekronegatiivsem. ) · Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel on elektrostaatiline tõmme. Tõmbumise tõttu moodustub ioonkristall, mis koosned vastaslaengutega ioonidest. Keskmes asuvad ioonid moodustavad korrapärase struktuuri ioonvõre. Päris puhtakujulist ioonset sidet pole olemas, kus ühine elektronpaar täielikult on üle läinud anioonile. Kõikides ainetes on ioonide vahel vähesel määral ka kovalentset sidet. Aineid, milles esineb valdavalt iooniline side nimetatakse ioonseteks aineteks. Ioonsete ainete iseloomulikud omadused: kõvad, kuid seejuures haprad, sulamistemperatuur on üsna kõrge, enamik lahustub hästi vees ning sulanud olekus või vesilahuses juhivad nad hästi elektrit. Metalliline side 3
talamuse all. Hüpotalamuse ventromediaalsest piirkonnast saab alguse hüpofüüsivars koos neuro- ja adenohüpofüüsiga. Funktsioonid: · Autonoomne regulatsioon- hüpotalamus osaleb südame löögisageduse, samuti veresoonte valendiku kontrollis ; reguleerib toidumassi liikumist seedetraktis, uriini väljutamine põiest · Endokriinsüsteemi kontroll; hüpotalamus reguleerib hüpofüüsi talitlust, ainevahetust, ioonset tasakaalu, sugulist arengut, seksuaalfunktsiooni · Lihaste talitluse regulatsioon; kontrollib neelamisega seotud lihaste talitlust, stimuleerib lihaste värisemist, millel on oluline termoregulatiivne tähtsus · Termoregulatsioon; temperatuuri tõustes stimuleerib hüpotalamus soojuse ärastamist, aktiveerides higistamisfunktsiooni (hüpofüüsi eessagar); temperatuuri langedes stimuleerib hüpotalamus soojusproduktsiooni lihaste värisemise kaudu
neuronitega lehtri kaudu hüpofüüsi, selle tagasagarasse kolmiknärvi ja näonärvi tuumadesse motoorsetesse neuronitesse seljaajus. Hüpotalamuse peamised funktsioonid on: 1. autonoomne regulatsioon; hüpotalamus osaleb südame löögisageduse, samuti veresoonte valendiku kontrollis; reguleerib toidumassi liikumist seedetraktis, uriini väljutamist põiest 2. endokriinsüsteemi kontroll; hüpotalamus reguleerib hüpofüüsi talitlust, ainevahetust, ioonset tasakaalu, sugulist arengut, seksuaalfunktsiooni 3. lihaste talitluse regulatsioon; kontrollib neelamisega seotud lihaste talitlust, stimuleerib lihaste värisemist, millel on oluline termoregulatiivne tähtsus 4. termoregulatsioon; temperatuuri tõustes stimuleerib hüpotalamus soojuse ärastamist, aktiveerides higistamisfunktsiooni (hüpofüüsi eessagar); temperatuuri langedes stimuleerib hüpotalamus soojusproduktsiooni lihaste
haigestumise hüpertooniasse. Teiseks, selliseid inimesi pole, kes võiksid läbisegi ühtviisi edukalt tarbida nii tulisoolast kui ka vesimagedat toitu. Kolmandaks, ka ühetaoliselt tervislikult normeeritud soolasisaldus võib osadel isikutel põhjustada tervisehäireid. Siit hoiatus kõigile, kes vaimustusega lähevad kaasa kõikvõimalike toitumisäärmuslike soovitustega! Kuidas liigne sool meid mõjutab? Selleks on vähemalt kaks mehhanismi. Esiteks, liigne naatrium häirib rakkudes ioonset tasakaalu, mille tagajärjel suureneb kaltsiumioonide sisaldus. Viimased on teatavasti lihasrakkude kokkutõmbumise soodustajad. Nii tagataksegi veresoonte seinte silelihasrakkude kokkutõmme, soonte valendik aheneb ja vererõhk organismis tõuseb. Selles mitmetasandilises protsessis osalevad erinevad regulaatorid, mis osadel inimestel on pärilikult olemas, teistel aga puuduvad. See ongi põhjuseks, miks liigne soola tarbimine ei kutsu vererõhu tõusu esile kõikidel inimestel