Erinevate lihaste lihasrakud sisaldavad erinevaid skeletilihase müosiini raske ahela vorme. Olenevalt sellest, millises geenis on viga, kujuneb lihashaigus. Näiteks hüpokaleemiline perioodiline paralüüs. Sellele defektile on iseloomulik hootine lihasnõrkus ja K-ioonide taseme langus veres. Nendele haigetele on omane kilpnäärme ületalitlus. Haiguse põhjuseks peetakse signaali ülekande defekti lihasrakkude plasmamembraanis ja plasmamembraani Na-ioonpumba defektsust. Meestel avaldub defekt 100%, naistel väga harva. 8. Nukleosoomi ehitus ja talitlus. Nukleosoomide keemiline modifitseerimine, selle tähtsus. ! Nukleosoom koosneb kaheksast aluselist valgust-histoonist (2xH2A+ 2xH2B + 2xH3+2xH4) ning histoonide umbes kerinud DNA-st. Pluss nukleosoome ühendab omavahel H1 ülesanne on pakkida DNA-d nukleosoomide keemiline modifitseerimine mõjutab kromatiini pakkimistaset ja geeni ekspressiooni
hakkab enda rakke ja kudesid ründama o I tüüpi diabeet o Reumatoidartriit 9. Millel põhineb närviimpulsi liikumine närvirakus? Elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 10. Kirjelda ja joonista erutuse ülekannet keemilises sünapsis. Sünaps närvirakkude vaheline ühendus, kust erutus ühel rakult teisele liigub 11. Selgita ioonkanalite ja ioonpumba tööd, oska joonistada. Ioonkanalid Ioonpumbad Lasevad läbi ainult teatud ioone Lasevad läbi ainult teatud ioone Ioonide liikumine toimub kiiresti ja Ioonid liiguvad nõrgema pidevalt tugevama kontsentratsiooniga osast tugevama kontsentratsiooniga osast nõrgema kontsentratsiooniga ossa
o Põhjus IMS hakkab ründama ja purustama müeliinkihti, mis kahjustab närvirakke. o Ravida ei ole võimalik, aga saab ravimitega leevendada o Autoimmuunhaigus (veel lisaks luupur ja diabeet) 9.Millel põhineb närviimpulsi liikumine närvirakus? Närviimpulsi liikumine närvirakus põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 10.Selgita ioonkanalite ja ioonpumba tööd, oska joonistada Ioonid liiguvad läbi ioonkanalite (nt K+ ja Na+) Ioonkanalites on transportvalgud, mis vajavad ATP, et juhtida ioone ka kõrgema kontsentratsiooni poole. Kui ärritus on liiga nõrk, siis pisut Na+ ioone siseneb, kuid kõik sumbub Kui ärritus ületab teatud läve, siis sisenevad naatrium-ioonid ja tekib aktsioonipotentsiaal, mis
1.4. Ainete aktiivtransport ja selle vormid. Aktiivtransport - aine transport vastu konts. gradienti otsese energia kasutamisega. * primaarne – ensüümne transportsüsteem teostab ATP hüdrolüüsi ja rakendab hüdrolüüsienergia transpordiks vajalikeks konformatsiooni muutusteks (Na-pump, Ca-pump jt). Nt Na/K-pump: esmalt ATP hüdrolüüs, seejärel 3 Na + transporditakse rakust välja ja 2 K + transporditakse rakku sisse. Nt. skeletilihaste Ca2+ pump. *sekundaarne – ioonpumba loodud ühe aine gradiendienergiat kasutatakse teise aine transpordiks vastu viimase konts. gradienti. NT: Na-pump pumpab Na + rakust välja – tekib Na-gradient mõlemal pool membraani. Nüüd saab Na + koos glükoosiga Na-gradiendi arvelt rakku siseneda – sümporter seob mõlemad (sama süsteem Na + ja AH). NT: glükoosi imendumine rakku, kuid glükoos läbib basaalmembraani (verre) GLUT transporteriga (ei vaja energiat). 1.5. Ioonide kontsentratsioonid rakkudes ja rakuvälises ruumis.
regulaatorainete abil (voltaaz- ja ligandtundlikud kanalid). Ioonkanalid on suuremal või vähemal määral spetsiifilised erinevatele ioonidele. Aktiivtransport - Aine transport vastu kontsetratsioonigradienti energi otsese kasutamisega. · Primaarne: ensüümne transportsüsteem teostab nii ATP hüdrolüüsi kui ka rakendab hüdrolüüsi energia transpordiks vajalikeks konformatsiooni muutusteks · Sekundaarne: ioonpumba loodud ühe aine (iooni) gradiendienergiat kasutatakse teise aine transpordiks vastu viimase kontsentratsioonigradienti. 61. Ainevahetuse regulatsiooni põhimehhanismid · Biomolekulide ja bioelementide (ioonide) rakku tuleku kiirus ja raku kompartmentide vahelise liikuminse täpne regulatsionn ioonpumpade, kanalite, gradientide (ioonsed gradiendid, pH-gradiendid) ja membraanide valikulise läbivuse abil · Ensüümide lokalisatsioon koes, rakus
mV -ni). See viib uute nähtuste tekkele rakus. Tegevuspotentsiaal (aktsioonipotentsiaal) Lävepotentsiaali saavutamisel vallandub närviraku aksonis tegevus- ehk aktsioonipotentsiaal. Tegevuspotentsiaal on kiire (alla 1 ms kestev) närviraku antud kohas vallanduv pingemuutus (depolarisatsioon), mis viib raku sisemuse pinge senisega võrreldes vastassuunaliseks, + 40 mV -ni välispinnaga võrreldes. Põhjuseks on ioonpumba poolt Na + ioonide kiire ja lühiajaline tagasijuhtimine rakku. Potentsiaalide tasakaal ehk membraanipotentsiaal taastatakse K+ ioonide rakust väljapumpamisega. Aktsioonipotentsiaali ehk närviimpulsi levimine toimub piki raku keha või jätke pinda. Närviimpulsi tekkele on iseloomulik perioodilisus (maksimaalne võimalik sagedus 1 kHz). Aksonis tekib tegevus-potentsiaal kõik või mitte midagi seaduspärasuse kohaselt, ent rakukehas ja dendriitides allub
annaabi.ee 
