Siit tuleb veel üks ioonilise sideme iseärasus: ta pole küllastunud. Iooniliste ühendite struktuur Et iooniline side pole suunaline ja küllastunud, siis on energeetiliselt kasulik, et iga iooni ümbritseks maksimaalne arv vastasnimeliselt laetud ioone. Sama laenguga ioonide vastastikuse tõukumise tõttu on süsteemi püsivus kõige suurem vaid ioonide kindla vastastikuse kordinatsiooni korral. Erinevalt kovalentsetest ühenditest ei sõltu kordinatsiooniarv ioonilistes ühendites elemendi elektronstruktuurist, vaid iooni mõõtmetest. Suuremate mõõtmete korral on kordinatsiooniarv suurem. Seega on ioonilised ühendid tavalistes tingimustes kristallilised ained ning neid pole mõtet vaadelda lihtsate kaheiooniliste molekulidena. Elementide oksüdatsiooniaste Ioonilistes ühendites määrab elemendi valentsi seotud või loovutatud elektronide arv, mis vastab elemendi
Keemia I eksam 1. lähtudes molekuli ehituset, selgita, miks perioodilisussüsteemi 7. rühma elemendid esinevad lahustes ja ioonilistes ühendites anioonidena? 2. energia jäävuse seadus ja aine massijäävuse seadus 3. millised tegurid ja kuidas mõjutavad kristalsete ainete lahustuvust vees? 4. millised tegurid ja kuidas mõjutavad keemiliste reaksioonide kiirust? 5. elektrolüütiline dissotsiatsioon? Näide 6. millised iseloomulikud ioonid tekivad hüdroksiidide ehk aluste dissotsiatsioonil vesilahuses? Milline on sellise lahuse pH 7. millised iseloomulikud ioonid tekivad hapete dissotsiatsioonil vesilahuses?
telgedele, mis on vähendatud väiksemate täisarvuliste väärtusteni. 7.Millised on amorfsed materjalid? Amorfseteks kutsutakse materjale, mis on mittekristallilised, st puudub korrapära ja korduvus pikkadel aatomdistantsidel. 8.Mis on faaside vahelised piirpinnad materjalis? Faaside vahelised piirpinnad võivad olla kui piirpinnad erinevate kristallmodifikatsioonide vahel. Piirpinna energia suurus sõltub piirpinna tüübist. 9.Loetlege võimalikud laengukandjad ioonilistes materjalides? Ioonilistes materjalides on laengukandjateks ioonid. 10.Mis on materjali optilised omadused? Optilised omadused on materjali vastumõju temale rakendatud valgustatud elektromagneetilisele kiirgusele. 11.Mis on süsteemi vabadusastmete arv? 12.Kuidas leida olekudiagrammist faaside suhtelist hulka? 9 1.Materjalide klassifikatsiooni alused? Metallilised, keraamilised, polümeersed, komposiitsed ja pooljuhtmaterjalid. 2.Mis määrab ära aine keemilise identiteedi? Prootonite arv tuumas. 3
täisarvuliste väärtusteni. 7.Millised on amorfsed materjalid?Amorfseteks kutsutakse materjale, mis on mittekristallilised, st. Puudub korrapära ja korduvus pikkadel aatomdistantsidel .8.Mis on faaside vahelised piirpinnad materjalis? Faaside vahelised piirpinnad võivad olla kui piirpinnad erinevate kristallmodifikatsioonide vahel.Piirpinnaa energia suurus sõltub piirpinna tuubist. 9.Loetlege võimalikud laengukandjad ioonilises materjalides? ioonilistes materjalides on laengukandjateks ioonid. 10.Mis on materjali optilised omadused? Optilised omadused on materjali vastumõju temale rakendatud valgustatud elektromagneetilisele kiirgusele. 11.Mis on süsteemivabadusastmete arv? Vähim sõltumatute muutujate arv (rõhk, komponentide kontsentratsioonid erinevates faasides, temperatuur), mis on vajalik süsteemi oleku kirjeldamiseks ja mida võib muuta ilma, et muutuks faaside arv süsteemis 12.Kuidas leida olekudiagrammist faaside suhtelist hulka
üks mool ca 6 korda 1023 osakest). Füüsikalisi olekuid iseloomustavad erinevad füüsikalised omadused ja erinev potensiaalse ja kineetilise energia suhe. Esimene on tingitud molekulide vastastikmõjudest, viimane liikumisest. Agregaatolekuid on kolm: tahke,vedelik ja gaas. Kineetiline molekulaarne teooria seletab nende olekute tüüpilisi omadusi. Olek sõltub tõmbejõududest aine osakeste (ioonide, molekulide, aatomite) vahel ja osakeste kineetilisest enrgiast. Ioonilistes ainetes ja metallides on osakeste vahel tavaliselt tugevad ioonjõud ja seetõttu on nad toatemperatuuril tahked, moodustades ioonilisi kristalle. Kristallide struktuur on korrapärane: iga ioon omab teatud kindla naabri. Kovalentsed molekulid tõmbavad üksteist dispersioonijõududega, dipool – dipool jõududega ja vesiniksidemetega. Dispersioonijõud (van der Waalsi või Londoni jõud) on suhteliselt nõrgad ja nad tulenevad molekulide (üldjuhul osakeste) elektronpilve
nende laengute orientatsioonist. Siit järeldub ioonilise sideme mittesuunatus ja ioonide paiknemine ioonses tahkes materjalis on määratud vaid geomeetria reeglitega ning vajadusega säilitada tahke keha elektroneutraalsus. 3.2.4. Ioonide geomeetriline paiknemine ioonsetes materjalides (joonis 2.23) Koordinatsiooniarv Iooniline side on mittesuunatud side s.o. sideme tugevus on ühesugune kõikides suundades. Siit järeldub, et ioonilistes materjalides on kõik positiivsed ioonid ümbritsetud võrdse arvu ligimate negatiivsete ioonidega kõigis kolmes suunas ja vastupidi. Sideme tugevus, mis on piires 600 - 1500 kJ/mol (3-8 ev/aatomi kohta), on suhteliselt suur ja viib ioonsete materjalide kõrgetele sulamistemperatuuridele (tabel 3.9). Materjale iseloomustab kõrge tugevus, haprus, nad on termiliselt ja elektriliselt isolaatorid (iseloomulik näide keraamika). Joonisel 2
annaabi.ee 
