elektrijuhtivuse teguri f korrutisega . Nõrkade elektrolüütide lahuste korral f = 1 ja / 0 = . See võimaldab leida elektrijuhtivuse mõõtmise teel dissotsiatsiooniastet ja selle alusel dissotsiatsioonikonstanti. Binaarse elektrolüüdi korral, mille dissotsiatsioonil tekib üks katioon ja üks anioon, avaldub dissotsiatsioonikonstant Kd võrranditega ja , kus c on molaarne kontsentratsioon. Tugevate elektrolüütide lahustes = 1 ja / 0 = f . Elektrijuhtivuse tegur f näitab ioonidevahelise mõju tugevust. Vastasmõju puudumisel f = 1. Tugevate elektrolüütide lahustes l on lineaarses sõltuvuses kontsentratsiooni ruutjuurest: (Kohlrauschi valem): . Ioonjuhtivused on võrdelised ioonide liikuvustega u 0 s.o. liikumiskiirustega ühikulise tugevusega elektriväljas (1V m -1): . Antud iooni poolt ülekantud elektrihulga suhet kogu ülekantud elektrihulka nimetatakse iooni ülekandearvuks t, mis sõltub ioonide liikumiskiirusest v: Aparatuur
elektrijuhtivuse teguri f korrutisega . Nõrkade elektrolüütide lahuste korral f = 1 ja /0 = . See võimaldab leida elektrijuhtivuse mõõtmise teel dissotsiatsiooniastet ja selle alusel dissotsiatsioonikonstanti. Binaarse elektrolüüdi korral, mille dissotsiatsioonil tekib üks katioon ja üks anioon, avaldub dissotsiatsioonikonstant K d võrranditega ja , kus c on molaarne kontsentratsioon. Tugevate elektrolüütide lahustes = 1 ja / 0 = f . Elektrijuhtivuse tegur f näitab ioonidevahelise mõju tugevust. Vastasmõju puudumisel f = 1. Tugevate elektrolüütide lahustes l on lineaarses sõltuvuses kontsentratsiooni ruutjuurest: (Kohlrauschi valem): . Ioonjuhtivused on võrdelised ioonide liikuvustega u 0 s.o. liikumiskiirustega ühikulise tugevusega elektriväljas (1V m -1): . Antud iooni poolt ülekantud elektrihulga suhet kogu ülekantud elektrihulka nimetatakse iooni ülekandearvuks t, mis sõltub ioonide liikumiskiirusest v: Aparatuur
juhtivuse ( j ) mõistet. = ( + + + ) kus + , dissotsiatsioonil tekkivate katioonide ja anioonide arv (CaCl 2: + = 1, = 2) dissotsiatsiooniaste 0 = + +0 + 0 /lahuse lahjendamisel 1/ Lahuse ekvivalentjuhtivuse suhe piirilisse ekvivalentjuhtivusse võrdub elektrolüüdi dissotsiatsiooniastme ja elektrijuhtivuse teguri e korrutisega. Elektrijuhtivuse tegur e näitab ioonidevahelise mõju tugevust. = fe 0 Tugevate elektrolüütide lahustes = 1 ja / 0 = e. Nõrkade elektrolüütide lahustes, kus vastasmõju puudub e = 1. Nende lahuste korral / 0 = . See võimaldab leida elektrijuhtivuse mõõtmise teel dissotsiatsiooniastet ja selle alusel dissotsiatsioonikonstanti Kc. = / 0 2 CM Kc = 1- 2 C Kc = 0 ( 0 - ) Ioonide liikumiskiirused
üks katioon ja üks anioon, avaldub dissotsiatsioonikonstant Kd võrranditega 2c Kd = 1 - (7.6) 2 c ja Kd = 0 ( 0 - ) (7.7) kus c on molaarne kontsentratsioon. Tugevate elektrolüütide lahustes = 1 ja / 0 = f . Elektrijuhtivuse tegur f näitab ioonidevahelise mõju tugevust. Vastasmõju puudumisel f = 1. Tugevate elektrolüütide lahustes on lineaarses sõltuvuses kontsentratsiooni ruutjuurest: (Kohlrauschi valem): = 0 - A n (7.8) Ioonjuhtivused on võrdelised ioonide liikuvustega u0 s.o. liikumiskiirustega ühikulise tugevusega elektriväljas (1V m-1): + + - + 0 = Fu0 ; 0 = Fu0
juhtivuse ( j ) mõistet. = ( + + + ) kus + , dissotsiatsioonil tekkivate katioonide ja anioonide arv (CaCl2: + = 1, = 2) dissotsiatsiooniaste 0 = + +0 + 0 /lahuse lahjendamisel 1/ Lahuse ekvivalentjuhtivuse suhe piirilisse ekvivalentjuhtivusse võrdub elektrolüüdi dissotsiatsiooniastme ja elektrijuhtivuse teguri e korrutisega. Elektrijuhtivuse tegur e näitab ioonidevahelise mõju tugevust. = fe 0 Tugevate elektrolüütide lahustes = 1 ja / 0 = e. Nõrkade elektrolüütide lahustes, kus vastasmõju puudub e = 1. Nende lahuste korral / 0 = . See võimaldab leida elektrijuhtivuse mõõtmise teel dissotsiatsiooniastet ja selle alusel dissotsiatsioonikonstanti Kc. = / 0 2 CM Kc = 1- 2 C Kc = 0 0 ( - ) Ioonide liikumiskiirused
Nõrga elektrolüüdi dissotsiatsiooniprotsess piirdub praktiliselt esimese astmega. Astmelisest dissotsiatsioonist on tingitud ka vesinik- ja hüdroksiidsoolade olemasolu, nt. NaHCO3, Al(OH)Cl2 . Tugevad elektrolüüdid on vesilahuses täielikult dissotsieerunud. Kuna ioone on lahuses palju, on ioonide vahel esinev elektrostaatiline toime takistuseks ioonide liikuvusele, elektrolüüdi näiv dissotsiatsioonimäär < 1. Ioonidevahelise vastastikuse toime kvantitatiivseks hindamiseks on kasutusele võetud aktiivsuse mõiste. Aktiivsus on efektiivne molaarne kontsentratsioon, mis määrab lahuste omadused (elektrijuhtivuse, osmootse rõhu jne). Aktiivsuse ja kontsentratsiooni vahel kehtib järgmine seos: a = c, (14) kus on aktiivsustegur. Tavaliselt on väärtus ühest väiksem, väga lahjades lahustes läheneb
Ühe 2 ja ühe p hübridisatsioonil tekib z teljel väljavenitatud kujuba s-p pilv, mille omavaheline nurk on 180kraadi. 3.5 Metalliline side metallilise sideme omadused pole kirjeldatavad kovalentse ega ioonilise sideme teooria abil. Metalliline side on osakeste vaheline tõmbumine metallvõres. Võre koosneb positiivsetest metalli ioonidest ja nende vahel vabalt liikuvatest elektonidest, mis moodustavad nn. Elektrongaasid, mis täidab kristallvõre ioonidevahelise ruumi ja tekitab kogu võret hõlmava delokaliseeritud sideme. elektronide suhteliselt kerge liikumise abil on seletatav metallide hea soojus- ja elektrijuhtivus. Vastastikmõju elektronide ja ioonide vahel on tugev. Metallilisel sidemel puudub ruumilisus ja ta on suhtelislt tugev keemiline side. Tüüpilised metallilise sidemega elemendid on leelismetallid. PILT: 3.6 Vesinikside
praktiliselt esimese astmega. Astmelisest dissotsiatsioonist on tingitud ka vesinik- ja hüdroksiidsoolade olemasolu, nt. NaHCO 3 , Al(OH)Cl 2 . Tugevad elektrolüüdid on vesilahuses täielikult dissotsieerunud. Kuna ioone on lahuses palju, on ioonide vahel esinev elektrostaatiline toime takistuseks ioonide liikuvusele, elektrolüüdi näiv dissotsiatsioonimäär 18 < 1. Ioonidevahelise vastastikuse toime kvantitatiivseks hindamiseks on kasutusele võetud aktiivsuse mõiste. Aktiivsus on efektiivne molaarne kontsentratsioon, mis määrab lahuste omadused (elektrijuhtivuse, osmootse rõhu jne). Aktiivsuse ja kontsentratsiooni vahel kehtib järgmine seos: a = c, (14) kus on aktiivsustegur. Tavaliselt on väärtus ühest väiksem, väga lahjades lahustes läheneb väärtus ühele. Näide 1
annaabi.ee 
