keelt. 5. *Guido Arezzo noodikirja ajalugu * Sain teada kuidas tekkis noodikiri, kelle poolt leiutati. Väga tõhus video, oli huvitav kuulata. 6. *Guido Arezzo käsi * Video seletab väga hästi miks nootidel on eraldi noodinimed kindlas süsteemis. Sain teada, et kätt kasutati nootide meelespidamiseks. * jooni järgnevas salmis alla NOODINIMED! Ut queant laxis resonare fibris Mira gestorum famuli tuorum, Solve polluti Labii reatum, Sancte Ioannes. Tõlge: ,,Et lodevate häälepaeltega õpilased võiksid lauldes Sinu imelisi tegusid kiita, lunasta, oo püha Johannes, ebapuhaste huulte süüteod."
(sarnaselt meil levinud JO- LE- MI- süsteemiga). Neid silpe oli algselt 6 ja Guido tuletas need lauljate kaitsepühaku Ristija Johannese auks loodud hümni esimesest salmist: selle viisilõikude algusnoodid moodustavad 6- noodilise tõusva helirea ning helidele vastavad silbid- ut, re, mi, fa, sol, la saidki noodinimedeks. Esimene silp "ut" on hiljem asendatud "do" ga ning lisatud ka "si" (Sancte Ioannes) helirea seitsmenda astme jaoks. Ut quelant laxis resonare fibris Et lodevate häälepaeltega Mira gestorum famuli tuorum õpilased võiksid lauldes sinu imelisi tegusid kiita, Solve pollute labii reatum lunasta, oo Püha Johannes, Sancte Ioannes ebapuhaste huulte süüteod. Paulus Diaconus (8. saj)
gid, nimetavad nad mööduvaid [asju]?"3 ,,Paratamatult." ,,Aga mis siis, kui vanglas kajaks vastasseinalt? Kui keegi möödujaist teeks häält, kas sa mõtled, et nad arvaksid, et miski muu teeb häält peale mööduva varju?" ,,Zeusi nimel, ma ei mõtle nii," ütles tema. ,,Niisiis igal juhul," vastasin, ,,ei saa sellised inimesed midagi muud tõeliseks pidada kui nende esemete varje."4 Platonis opera, ed. Ioannes Burnet. Tom IV. Oxonii: E typographeo Clarendoniano, s. a. [1905]. 1 Tõlge Hirschigi konjektuuri järgi. Käsikirjades: ...mistõttu nad on paigal ja... (Tekstikriitilistes küsimustes on tõlkes arvestatud Jan Szaifi eelistusi.) Siin ja edaspidi tõlkija märkused. 2 Kr µó. Sõna esineb kreeka keeles vaid paar korda ja tähendus pole absoluutse kindlusega piiritletav. Siin tähendab ilmselt 'marionetinäitlejat'. 3 Tõlge Adami järgi
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars
Vahendajateks on olnud filosoofid ja hilisemad kreeka kirjanikud. Viimastest ei tundnud kõik sügavat huvi mõtteajaloo vastu. Suuremateks otseste tsitaatide vahendajateks on olnud neoplatoonik Simplikios (6. saj I pool p.Kr.), akadeemiline filosoof ja kirjanik Plutarchos (2. saj p. Kr.), skeptik Sextus Empiricus (2. saj. p.Kr.), kristlik teoloog Clemens Alexandrinus (2. saj. II pool p.Kr.), kreeka apologeet Hippolytos (3. saj. p. Kr.), kirjanik Diogenes Laërtios (3. saj. p. Kr.) ja Ioannes Stobaios (5. saj. p.Kr.). Platon ja Aristoteles on olnud väga napid 6 tsiteerijad, kuigi esitavad oma teostes varasema filosoofiatraditsiooni põhjalikke analüüse. Aristoteles oligi esimene, kes pakkus süstemaatilise ülevaate varasemast filosoofia ajaloost (veel Hegel ütles oma loengutes filosoofia ajaloost, et kreeka filosoofia tundmaõppimiseks
annaabi.ee 
