3. Mis on areng, millal see algab ja kuidas mõjutab õppimist ning õpetamist? Tooge näide, kuidas füüsiline areng mõjutab õppimist. Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Areng on kulgemine küpsuse saavutamise suunas, mis kestab eostumisest kuni surmani. On kiirem lapse ja noorukieas. Ning pole silmaga nähtav (muutused mõtlemises, tahtes, hoiakutes jne). Arengut nimetatakse evolutsiooniks, taandarengut involutsiooniks. Lapse ja nooruki eas õpib, omandab uued asjad kiiremini, sest ei ole veel välja kujunenud kindlaid hoiakuid, põhimõtteid. Füüsiline areng toetab õppimist, õigemini nõuab kohanemist. Sündides me ei oska käia aga juba aastaselt seisame kahel jalal ja uudistame maailma kõrgemalt. Füüsiline kasvamine annab järjest enam võimalusi juurde uute asjade proovimiseks. 4. Selgitage, mis on küpsemine ja küpsus, selle seos õppimise ja õpetamisega.
pikkade lüpsivaheaegade puhul. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud ja interstitsiaalne sidekude esineb vaid õhukeste kihtidena. Tiinusaegne udara näärmekoe areng toimub juba enne udara märgatavat suurenemist. Udara involutsioon udarasiseseid ehituslikke muutusi, mille tagajärjel udara suurus ja sekretsioonivõime vähenevad, nim. involutsiooniks ehk taandarenguks. Involutsioon, mis avaldub näärme-lõpposade vähenemises ja nende osalises kaos, algab igakordse laktatsiooniperioodi lõppedes. Involutsioon ei haara kogu udarat korraga, vaid sagarike viisi. Udara viimasüsteem udara viimasüsteem moodustub: 1) sagarikesisestest, 2) sagarikevahelistest viimakäikudest, 3) piimatsisterni avanevatest suurtest piimajuhadest, 4) limakesta ringkurru kaudu näärmeosaks ja nisaosaks jagunenud piimatsisternist ja 5)
Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud ja interstitsiaalne sidekude esineb vaid õhukeste kihtidena. Tiinusaegne udara näärmekoe areng toimub juba enne udara märgatavat suurenemist. Udara involutsioon udarasiseseid ehituslikke muutusi, mille tagajärjel udara suurus ja sekretsioonivõime vähenevad, nim. involutsiooniks ehk taandarenguks. Involutsioon, mis avaldub näärme-lõpposade vähenemises ja nende osalises kaos, algab igakordse laktatsiooniperioodi lõppedes. Involutsioon ei haara kogu udarat korraga, vaid sagarike viisi. Udara viimasüsteem udara viimasüsteem moodustub: 1) sagarikesisestest, 2) sagarikevahelistest viimakäikudest, 3) piimatsisterni avanevatest suurtest piimajuhadest, 4) limakesta ringkurru kaudu näärmeosaks ja nisaosaks jagunenud piimatsisternist ja 5) nisatipul
pikkade lüpsivaheaegade puhul. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud ja interstitsiaalne sidekude esineb vaid õhukeste kihtidena. Tiinusaegne udara näärmekoe areng toimub juba enne udara märgatavat suurenemist. Udara involutsioon udarasiseseid ehituslikke muutusi, mille tagajärjel udara suurus ja sekretsioonivõime vähenevad, nim. involutsiooniks ehk taandarenguks. Involutsioon, mis avaldub näärme-lõpposade vähenemises ja nende osalises kaos, algab igakordse laktatsiooniperioodi lõppedes. Involutsioon ei haara kogu udarat korraga, vaid sagarike viisi. Udara viimasüsteem udara viimasüsteem moodustub: 1) sagarikesisestest, 2) sagarikevahelistest viimakäikudest, 3) piimatsisterni avanevatest suurtest piimajuhadest, 4) limakesta ringkurru kaudu näärmeosaks ja nisaosaks jagunenud piimatsisternist ja 5)
3. Emised lahjuvad imetamise vähem; 4. Kulub vähem sööta sugukarja pidamisele; 5. Väheneb sealiha tootmise omahind 16 Liiga varajane (3-nädalat) võõrutamine ei ole kasuliks, sest: 1. Põrsasööt peab olema emisepiimale ligilähedase koostisega ja on kallis 2. Ei lühene oluliselt emise reproduktsioonitsükkel, kuna suguorganite involutsiooniks kulub vähemalt 3 nädalat; 3. Emiste uuesti tiinestumine halveneb 1-2 KUU VANUSTE PÕRSASTE KASVUPOTENTSIAAL ON KÕRGE, KUID VÕÕRUTATUD PÕRSASTEL TAKISTAB SELLE REALISEERIMIST: 1. NENDE PIIRATUD SÖÖMUS 2. PÕRSASTE KOHANEMATUS UUE SÖÖDARATSIOONIGA (paljud söödad, sojasrott, kalajahu, lõss, minsöödad on suure puhverdusvõimega ja aitavad kaasa aluselisele reaktsiooni tekkele maos.) 3. MITTETÄIELIKULT VÄLJA ARENENUD (FUNKTSIONEERIVAD)
annaabi.ee 
