Süsteem näeb ette, et ettevõtetele jagatakse saastekvoodid (saastekvoot on kvoot ühe tonni süsinikdioksiidi ekvivalentkoguse atmosfääri paiskamiseks) liikmesriikide poolt koostatud jaotuskavade alusel, mille peab heaks kiitma ka Euroopa Komisjon. Jaotuskavas tuleb järgida Direktiivi nõudeid. (3) 5 3. Kvoodimüügi põhimõtted Saastekvootide müük toimub läbi rohelise investeerimisskeemi (Green Investment Scheme e. GIS). See tähendab, et kvootide müügist saadud raha tuleb suunata ostjaga kokkuleppel investeeringutesse, millega kaasneb reaalselt CO2 emissiooni vähenemine. Samuti peavad need investeeringud üldjuhul olema teostatud 2012 aasta lõpuks, mil lõpeb Kyoto aruandluse periood. (4) Antud kriteeriumid seavad suhteliselt kitsad piirangud võimalikele projektidele. CO2 emissiooni
1 Eesti 1992 Rio de Janeiros. EM: saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi. Vajalik globaalse koostöö arendamine. Kyoto protokoll 1997, Eesti 1998 Eesmärk: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Kyoto Protokolli järgne lubatud heitkoguste müük läbi rohelise investeerimisskeemi. Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) Viinikonventsioon Eesti 1996. EM: riikidevahelise vabatahtlikkusel põhineva koostöö arendamine osoonikihi kaitsmiseks inimtegevusest põhjustatud muutuste eest. Montreali protokoll (1987) PõhiEM: on riikidevaheline koostöö, vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärgiks nende kasutamisest loobumine üldse. Riiklik programm Eestis – lõpetada osoonikihti kahjustavate ainete kasutamine aastaks 2015.
Eesti kkseisundi kohta aruandluse esitamine. Keskkonnajärelvalve teostajad: Keskkonnaispektsioon, KOVid, Maa-amet, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Põllumajandusamet, Päästeamet, Tarbijakaitseamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Veeteede Amet, Veterinaar- ja Toiduamet. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)- finantsasutus, mis vahendab riigieelarvelisi (keskkonnatasudest laekuv raha), EL fondide, välisabiprogrammide ja rohelise investeerimisskeemi vahendeid ning annab laene keskkonnaprojektide elluviimiseks. Eesmärgiks finantseerida loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks vajalikke projekte ning meetmeid. KIKi rahastusallikad: Eesti Vabariigi keskkonnatasud, Euroopa Liidu struktuurifondid, osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile, Eesti CO2 kvoodimüük (tuntud ka nime all roheline investeerimisskeem).
võetud kohustust vähendada KHG heitkoguseid 8% võrra, pole olnud just raske täita. Riik võib riikidevahelisel KHG lubatud heitkoguste kauplemise turul müüa Kyoto protokolliga lubatud heitkoguse ja kohustusperioodi kohustusliku reservi vahe ehk kaubelda vabade lubatud heitkoguse ühikutega. Arvestades kohustusliku reserviga (110,09 megatonni CO2 eqv), on meil KHG heitkoguste kauplemise turul võimalus müüa nn vabu heitkoguste ühikud. AAU'de müük käib rohelise investeerimisskeemi (Green Investment Scheme) kaudu, mis tähendab saadud raha sihtotstarbelist kasutamist kokkuleppel ostjaga investeeringutes, millega kaasneks reaalne emissiooni vähenemine). Roheline investeerimisskeem on Kyoto protokolli kohaselt riigi lubatud heitkoguse ühikute kauplemisest saadavate vahendite suunamine keskkonnasäästlikesse projektidesse või programmidesse. Aastatel 2008/2009 on mitmed defitsiitsed riigid juba oma AAUde ostuvajadused rahuldanud ning
annaabi.ee 
