algama järkjärguline paranemine meie peamistel eksportturgudel ning ärevus finantsturgudel on vaibunud, võib majanduse kasvutempo jääda tavatult väikseks. Majanduskasvu aeglustudes on vähenenud ka teenuste väljaveo kasv. Tõenäoliselt ei muutu ekspordimaht kuigivõrd ka järgmisel aastal ning kasvu taaskiirenemist võib oodata alles 2010 aastal (Eesti Pank, 2008). Teenindussektori kasv jääb 2008. ja 2009. aastal negatiivseks, kasvule avaldab mõju tarbimis- ja investeerimisaktiivsuse kahanemine. Eratarbimine väheneb prognoosi kohaselt 2008. aastal 2% ja 2009. aastal 2,4%. Prognoosiperioodi lõpuks peaks taastuma era- tarbimise kasvu 5% tase. Investeeringute negatiivse kasvu taga, 2008. aastal -6% ja 2009. aastal -13%, on nii nõudlus- kui pakkumispoolsed tegurid. Endiselt langevate hindadega eluasemeturg ning kerkivad intressimäärad on soosinud elanike investeerimisotsuste edasilükkamist.Viimastel aastatel on
tõttu püsib Euroopa Keskpanga rahapoliitika leebe ning see hoiab euroala intressimäärad lähiaastatel madalal. Euroala rahaturu intressimäärad alanevad prognoosi eelduse kohaselt 2016. aastal 0%ni ning hakkavad seejärel aeglaselt tõusma. 2017. Aastal kerkib Euroopa pankade lühiajaline intressimäär, 3 kuu EURIBOR, aasta keskmisena 0,21%ni. Madalad intressimäärad ja paranenud rahastamistingimused peaks looma soodsa pinnase investeerimisaktiivsuse kasvuks. Kuna Eesti kinnisvaraturg stabiliseerub, jääb selle aasta eluasemeinvesteeringute kasv taas varasemast aeglasemaks. Kinnisvara hinna tõus aasta jooksul pidurdub ning hinnad kerkivad ülejäänud prognoosiaastatel varasemast mõõdukamalt, samas tempos kui sissetulekud. Laenutingimused ja intressimäärad lähiaastatel märgatavalt ei muutu ja püsivad tänu väga madalale baasintressimää- rale soodsad. Kuigi pankade võime reaalsektorit
Majandussokkide leevendamiseks kasutavad valitsused stabiliseerimispoliitikaid, mis pehmendavad kõrgest tööpuudusest või hinnatasemest tulenevaid sotsiaalseid probleeme ja vastuolusid. Kogunõudluse muutus nõudlussoki mõjul Eeldame, et majandus on tasakaalustunud potentsiaalse tootmismahu Q* korral hinnatasemel P0 punktis E0. Oletame nüüd, et riigi keskpank suurendab oluliselt raha pakkumist. Kuna raha pakkumise suurenedes langeb intressimäär, toob see kaasa investeerimisaktiivsuse ja eratarbimise hüppelise kasvu. Selle tagajärjel suureneb kiiresti ka kogunõudlus, mida joonisel märgib kõvera nihe uude asendisse AD1. Kui oletame, et hinna- ning palgatase lühiajaliselt ei muutu, siis uus kogunõudlus majandusliku buumi tingimustes oleks tasemel Q1 punktis E1. Suurendamaks veelgi toodangu mahtu, püüavad ettevõtted samal palgatasemel hõivata rohkem tööjõudu, võtta kasutusele rohkem tootmisvahendeid.
Hinnad on samad, muutuv on ainult kogus. 7.8. Muutused kogunõudluses mõjutavad hinnataset ja kogutodangut 1. Lühiajaliselt hinnad on jäigad, kogus muutuv 2. Pikaajaliselt kogus jäik, hinnad muutuvad 7.9. Kogunõudluse ja kogupakkumise sokkide olemus, nende tagajärjed Kogunõudluse sokk oletame, et riigi keskpank suurendab oluliselt raha pakkumist, see toob kaasa intressimäära langemise, mis omakorda toob kaasa investeerimisaktiivsuse ja eratarbimise hüppelise kasvu. Selle tagajärjel suureneb kiiresti ka kogunõudlus. Seejärel võetakse rohkem töölisi tööle, et suurendada pakutavat kogust. Reaalses elus on siis tegemist majanduse ülekuumenemisega. Pikaajaliselt surub aga resursside nõudlus üles ka nende hinnad. Kogupakkumise sokk tuleneb eelkõige ettevõtete tootmiskulude kiirest kasvust, mis mõjutab kogupakkumist ja hindu. Need võivad tekkida näiteks põua tagajärjel, mille
annaabi.ee 
