Perekonna tulud pidid olema nii suured kui võimalik. Naise mureks olid tööd majas ja õues -- koduhoidmine, toidu valmistamine, koduloomade eest hoolitsemine jne. Kuid kui naised teenisid mujal rohkem kui kodus töötades, siis palkasid nad endale abilise, kes nende eest kodused tööd ära tegi. Tänu neile töötavatele naistele, kes olid oluliselt määral kaasatud tootmisse, räägiti naiste ametitest. Naised illustreerisid ja köitsid raamatuid, tegutsesid ka investeerijatena, arstidena ja ravitsejatena. Veel tegelesid nad ketrajatena ja kudujatena. Autoriteetsed naised mõjutasid kesaegseid naisi ja nende tegevusi. Keskagsed pühakud olid Püha Birgitta, Siena Katariina ja Hildegard von Bingen ja haritud Christine de Pisan. Esimest kolme naist ühendab see, et nad kummardasid jumalatja nad kõik nägid nägemusi ning tõlgendasid neid nii nagu heaks arvasid. Nad osutasid suurt mõju just naiste kloostri elus ja kiriku ilmalikus liikumises
spetsialiseerumist. Pärast lesestumist pidid naised üle võtma ka oma mehe tööd. Samas oli naistel palju vähem õigusi, kui meestel ja seetõttu oli leskedel raske paljusid (juriidilisi) toiminguid sooritada. Linnades oli naistel palju rohkem võimalusi erinevate ametikohtade vahel valida kui maal. Paljud naiskaubitsejad tegutsesid turul, ka olid naised õpetajad, raamatuköitjad, -illustreerijad, õmblejad, arstid jpm. Naised tegutsesid isegi investeerijatena. Naisi ei valitud aga kunagi gildide juhtideks. Linnades oli suurimaks naistega seotud probleemiks prostitutsioon. See oli vaeste naiste jaoks peamiseks toimetuleku vahendiks. Prostitutsiooni püüti vaos hoida seaduste, hügieenieeskirjade ja usuliste ettekirjutustega. Prostituudid alustasid tavaliselt 17-aastaselt, mõnikord isegi enne 15-aastseks saamist. Avalikesse bordellidesse pääseti tööle tihti alles 20-aastaseks saades. Vabatahtlikult valis
portreemaalijad jäid naistele kättesaamatuks. Naised said aga meestest vähem palka, mis ilmselt soodustas naiste palkamist. Naiste tööd alahinnati sihipäraselt ja nende ametid olid enamasti seotud põhitootmisega. Linnades oli naistel palju rohkem võimalusi erinevate ametikohtade vahel valida kui maal. Paljud naiskaubitsejad tegutsesid turul, ka olid naised õpetajad, raamatuköitjad, -illustreerijad, õmblejad, arstid jpm. Naised tegutsesid isegi investeerijatena. Naisi ei valitud aga kunagi gildide juhtideks. Kõige tavalisem naiste töö läbi aegade oli olnud kõige tavalisem teenija amet. Teenijad olid isegi käsitöölistel. Linnades oli suurimaks naistega seotud probleemiks prostitutsioon. See oli vaeste naiste jaoks peamiseks toimetuleku vahendiks. Prostitutsiooni püüti vaos hoida seaduste, hügieenieeskirjade ja usuliste ettekirjutustega. Prostituudid alustasid tavaliselt 17-aastaselt, mõnikord isegi enne 15-aastseks saamist.
kullassepad ja portreemaalijad ei võtnud naisi oma liikmeteks. Tavaline oli ka see, et naised said väiksemat palka kui mehed. Linnas oli naistel rohkem võimalusi töötamiseks kui maal. Linn oli uus dünaamiline elukeskkond, kus tublidusel ja töökusel oli suurem tähtsus kui aadliseisusel. Naistele peeti sobilikuks mitmeid ameteid - raamatuköitmine ja illustreerimine, õpetaja, arst, ravitseja, ämmaemand, amm, kudumine, ketramine ja muu käsitöö. Naised võisid tegutseda ka investeerijatena ja kaupmeestena. 9 Käsitööga tegelevad naised Naiste töödest on läbiaegade olnud kõige tavalisem aga teenija amet. Teenijad võisid olla isegi käsitöölistel. Teenijatüdrukud olid tavaliselt naised, kes ühiskondlike muudatustega seoses maalt linna tulid, kus oli võimalik rohkem teenida ja töö saamise võimalused olid mitmekesisemad
annaabi.ee 
