käivitunud ning vääriselupaikade kaitseks võetud meetmed rakendunud. Rootsi erametsaomanike ressursid ja kogemused olid sel ajal teatavasti suuremad kui Eesti metsaomanikel, seega tuli Eestil vääriselupaikade määratlemiseks, kaitseks ja majandamiseks välja töötada Eesti oludele sobiv metoodika. Käesolev aruanne annabki ülevaate nii Eesti vääriselupaikade projekti taustast kui ka Eesti metsade looduslikust mitmekesisusest ja ökoloogiast. Aruandes on kirjeldatud ka inven teerimise metoodikat. Peamise osa sellest välja andest moodustavad vääriselupaikade inventuuri üksikasjalikud ja rikkalikult illustreeritud tulemused vääriselupaikade arv ja paiknemine,vääriselupaikade tüüpide, võtmetunnuste,indikaatorliikide ja elupaigaspetsialistide kirjeldused ja nimistud. Kõik inventuuri käigus leitud vääriselupaigad on kaardistatud ja kantud Eesti atlasesse, mis moodustab aruande teise,ilmselt tähtsaima osa. Meile teadaolevalt jõuab esmakordselt nii
Tegelikus häälduses liituvad nad rõhuta silpidena teiste sõnade ette või järele. Kõnetaktiliigendus (KT) - Liitsõnades KT piir langeb kokku liitsõnaosiste piiriga, nt vaarika|moosiga pann|koogid Liitsõnaosiste piir pole KT piiriks, kui liitsõna polegi enam "päris" liitsõna, nt *rätt|sepale -> rätse|pale, Võõrsõnad KT-liigendus sarnaneb tihti liitsõnaga, nt pann|koogid peda|googid, linnu| puurid tantsu|tuurid inven|tuurid Liitsõnade (LS) ja võõrsõnade (VS) ehituses on sarnasusi: VS-des võib olla korduvaid osiseid, nt astro|loog, psühho|loog, astro|noom. LS-s saame osiste asendamisel tähendusega sõnu (maan-, raud-, kivi-, jalg|tee; puumaja, puupea jt). VS osiste vahetamine ei ole alati võimalik. Tuletusliidetega sõnad KT liigendus sarnaneb liitsõnaga stik-, mik-, nik-, lik-, vik-liitega sõnades on esimeses KTs 1-2 silpi, nt maas|tikule, maas|tikku jne, kus teine osis muutub nagu TIKK.
Kui seda ei tehta, on väga raske kaupa komplekteerida ja inventuuri teha. Inventuuride tegemine hoiukohtade kaupa muutub sel juhul võimatuks. Juhul kui kasutatakse aktiivsete ja reservkohtade süsteemi, on vaja tühjenevaid aktiivkohti aeg-ajalt täita reservkohtade arvel. Seejuures tuleb pidada meeles, et kui vastavaid ümbertõstmisi laoprogrammis ei tehta, muutuvad toodete kogused hoiukohtadel valeks ja hoiukohapõhise inven- tuuri tegemine võimatuks. Kui kaupade hoiustamisel kasutatakse piiranguid, kindlaid reegleid ja tootepõhiseid hoius- tamissüsteeme, saadakse parim võimalik tulemus. Küsimused 1. Millistel põhjustel on vaja hoiukohti laos regulaarselt hooldada? 2. Milliseid toiminguid tuleb teha hoiukohtade füüsilisel hooldamisel? 3. Milliseid töid on vaja teha hoiukohtade hooldamisel regulaarselt, milliseid
Juhul kui kasutatakse aktiivsete ja reservkohtade süsteemi, on vaja tühjenevaid aktiivkohti aeg-ajalt täita reservkohtade arvel. Seejuures tuleb pidada meeles, et kui vastavaid ümbertõstmisi laoprogrammis ei tehta, muutuvad toodete kogused hoiukohtadel valeks ja hoiukohapõhise inven- tuuri tegemine võimatuks. Kui kaupade hoiustamisel kasutatakse piiranguid, kindlaid reegleid ja tootepõhiseid hoius- tamissüsteeme, saadakse parim võimalik tulemus. Küsimused 1
annaabi.ee 
