5. Hüdrofoobsus – vett tõrjuv 6. Freoonid – klorofluoroalkaan 7. Pestitsiidid – haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohu tõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Millised on halogeenalkaanide põhilised omadused? Toime organismile? - vedelikud või tahked ained - hüdrofoobsed - ei lahustu vees - tihedus on suur, veest „raskemad“ Organismile on enamjaolt mürgised, need on narkootilise toimega. Põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi. Võib lõppeda invaliidistumisega või surmaga. Kus kasutatakse halogeenalkaane? - rasvade, õlide ja vaikude valmistamiseks - narkoosiks - külmetusmasinates - kahjurite tõrje - keemiline puhastus Millisel omadusel põhineb freoonide kasutamine? - madal keemistemperatuur st. veelduvad toatemperatuuril. - püsivad Kus freoone kasutati? - külmutusseadmetes Milles seisneb nende kahjulikkus? - Lidaan ja DDT Millised on pestitsiide omadused? - ei lahustu vees - valge kristalne aine - lahustuvad hästi org. lahustites
i. Vedelikud, tahked ained a.ii. Hüdrofoobne a.iii. Puudub vastastikmõju veega a.iv. Veest raskemad a.v. Vedela halogeeni ja vee segu kihistub kiiresti. b. Toime organismidele: b.i. Mürgised b.ii. Kergesti lenduvad halogeenid narkootilise toimega b.iii. Põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi b.iv. Mürgistused võivad lõppeda invaliidistumisega, halvemal juhul surmaga. 7. Kus kasutatakse halogeenalkaane? Rasvade, õlide, valkude, polümeeride jt. Materjalide lahustamiseks. Ühesõnaga lahustitena, kloroformi on kasutatud narkoosiks, tetrakloometaani tulekustutites, pestitsiite kasutatakse taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude tõrjeks; orgaanilise aine lähteained; keemiline puhastus. 8. Millistel omadustel põhineb freoonide kasutamine?- nad veelduvad kõrgendatud
kõhulahtisuse esilekutsumise või ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise (paks olemise) ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. On seltskondi, kus seda peetakse lausa ihaldusväärseks. See näitab ehedalt, et tegelikult ei teata, mida see diagnoos endast kujutab. Anoreksia ei ole mingi iluideaali saavutamise vahend. See on väga tõsine ja tihti surma või invaliidistumisega lõppev haigus. Paljudel anorektikutel jääb ära ka menstruatsioon. Ohumärgid: Enda tahtlik näljutamine, mille tagajärjeks on kaalukaotus · Tugev ja püsiv hirm kaalus juurdevõtmise ees · Söögist keeldumine (välja arvatud väga väikesed kogused) · Pidev dieedi pidamine · Rituaalid seoses söömisega. Teistega koos söömisest keeldumine. · Suur karvakasv kehal või näo (selle põhjustab toidu vähene valgusisaldus) · Ülisuur füüsiline tegevus · Ebanormaalne kaalukaotus
Kõik halogeenid, etiti aga fluor ja kloor on lihtainedena hirmsasti mürgised, nende halogeeniaurud on aga teravalõhnalised ja halvustavad meie tervist, sest kahjustavad suurel märal hingamisteid. Seetõttu sooritatakse ka kooliprogrammi järgi nendega läbitavad katsed töötava tõmbega tõmbekapis. Mõned halogeenalkaanid alluvad organismis mitmesugustele muundumistele ning põhjustavad raskeid kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi, mis võivad lõppeda isegi invaliidistumisega. Kui aga rääkida halogeenalkaanide poolt tekitatud keskkonnaprobleemidest, siis tuleb kindlasti kõne alla niisugune murekoht nagu meie Maa osoonkihi kurnatus. Kuulsad keemikud Mario Molina Mehhikost ja Hollandist pärit Paul Jozef Crutzen on koostöös uurinud osooniauke ning selle tulemusena saanud ka Nobeli preemia laureaatideks. Kõik see on tänu nende avastusele gaasiliste halogeenalkaanide alal. Selgus, et halogeenid reageerivad
katmata kätest ja näost. Päikesekiirguse defitsiit (talvekuud, vähene õues viibimine suvel) võib suurendada jälle vere kolesterooli sisaldust. Kolesterooli suurenenud sisaldus veres on aga riskifaktoriks südame-veresoonkonna haiguste tekkes. Põhjapoolsetes piirkondades esineb sagedamini ka multiipelskleroosi. See on närvisüsteemi autoimmuunne haigus, kus immuunsüsteem reageerib oma kudede vastu ning mis sageli lõpeb invaliidistumisega. Individuaalne dosimeeter taskus UV-kiirguse intensiivsus maapinnal on sõltuvuses kellaajast ja kalendrikuust. Kõige tugevam on UV-kiirgus juunikuus suvise pööripäeva paiku ning päeval kella kaheteistkümne ja kolme vahel. Seega aitavad UV-kiirguse doosi ja päikese käes viibimise sobiva aja määramisel individuaalne dosimeeter ja UV- indeks. UV-indeks iseloomustab UV-kiirguse tugevust ja päikesepõletust tekitavat toimet. Mida suurem on UV-
Üheks toitumishäire haiguseks on anoreksia mis on psüühika häire ning mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Anoreksia on tänapäeval kuulus toitumishäire. On seltskondi, kus seda peetakse lausa ihaldusväärseks. See näitab ehedalt, et tegelikult ei teata, mida see diagnoos endast kujutab. Anoreksia ei ole mingi iluideaali saavutamise vahend. See on väga tõsine ja tihti surma või invaliidistumisega lõppev haigus. Kehatajust võib öelda , et peegli ees seistes on anorektik oma välimuse (kehakuju ja kehakaalu) kohta väga kriitiline ta näeb end paksuna isegi siis kui on tegelikult väga kõhn. See on hirmuäratav kogemus ja näib väga tõeline. See paneb inimese dieeti pidama. Mõnikord saavad anorektsiat põdevad inimesed ka ise aru, et nad on väga kõhnad kuid nad ei suuda mõista, et nende olukord on tegelikult väga tõsine ja isegi ohtlik.
palju ebakindlust. Kui kasutada liigselt päikesekaitsevahendeid siis ei jõua D-vitamiin kehasse. D-vitamiini sünteesiks vajaliku UV-kiirguse doosi saamiseks pole vaja ilmtingimata päevitada, piisab katmata kätest ja näost. Päikesekiirguse puudujääk võib suurendada vere kolesterooli sisaldust mis võib põhjustada südame-veresoonkonna haiguste teket. Põhjapoolsetes piirkondades esineb sagedamini ka multiipelskleroosi. See on närvisüsteemi haigus, mis sageli lõpeb invaliidistumisega. Suremust sellesse vähendab rohke päikese käes viibimine. UV-kiirguse intensiivsus maapinnal on sõltuvuses kellaajast ja kalendrikuust. Kõige tugevam on UV-kiirgus juunikuus suvise pööripäeva paiku ning päeval kella kaheteistkümne ja kolme vahel. Lisaks sellele mõjutavad UV-kiirguse intensiivsust maapinnal ka protsessid atmosfääris (aerosoolide seisund, osoonikihi paksus, pilvisus), mis võivad küllaltki kiiresti muutuda.