Vees arenevad neist ripsmete abil ujuvad koratsiidid, keda neelavad alla vaheperemeheks olevad sõudiklased. Vaheperemehe kehaõõnes arenevad protserkoidid. Kui invadeeru nud sõudiklane satub kala seedetrakti, siis protserkoid vabaneb, migreerib peremehe lihastesse või maksa, harvemini teistesse siseelunditesse ja areneb sidekoelise kihnuga ümbritsetud plerotserkoidiks (2050 mm pikk). Definitiivne peremees, suurem röövkala, invadeerub plerotserkoide sisaldavaid kalu süües. Patogeensed on plerotserkoidid, kuna sooltorus parasiteerivad täiskasvanud paelussid, vaatamata oma suurusele, erilist kahju kalale ei tee. Forellides parasiteerides saavutavad plerotserkoidid suuremad mõõtmed kui teistes kalaliikides. Parasiidi poolt eritatavate ensüümide toimel sidekoeline kihn pidevalt lahustub, väljastpoolt aga kasvab uut sidekude juurde. Areneb maksatsirroos, kalade suremus võib eriti suur olla noorte
Vees arenevad neist ripsmete abil ujuvad koratsiidid, keda neelavad alla vaheperemeheks olevad sõudiklased. Vaheperemehe kehaõõnes arenevad protserkoidid. Kui invadeeru nud sõudiklane satub kala seedetrakti, siis protserkoid vabaneb, migreerib peremehe lihastesse või maksa, harvemini teistesse siseelunditesse ja areneb sidekoelise kihnuga ümbritsetud plerotserkoidiks (2050 mm pikk). Definitiivne peremees, suurem röövkala, invadeerub plerotserkoide sisaldavaid kalu süües (joonis 57). Patogeensed on plerotserkoidid, kuna sooltorus parasiteerivad täiskasvanud paelussid, vaatamata oma suurusele, erilist kahju kalale ei tee. Forellides parasiteerides saavutavad plerotserkoidid suuremad mõõtmed kui teistes kalaliikides. Parasiidi poolt eritatavate ensüümide toimel sidekoeline kihn pidevalt lahustub, väljastpoolt aga kasvab uut sidekude juurde. Areneb
Neid neelavad alla aerikud (aerjalalised vähilised Cyclops'i, Diaptomus'e jt perekondadest). Vaheperemehe kehaõõnes areneb 714 päeva kestel protserkoid, kes koos vahepere mehega neelatakse alla lisaperemeheks olevate kalade poolt. Kala organismis tungib protserkoid soole seina kaudu kõhuõõnde, lihastesse, maksa või teistesse siseelun ditesse, kus areneb plerotserkoid. Neid kalu võivad alla neelata suuremad röövkalad ja niiviisi mitu korda. Lõppperemees (imetaja) invadeerub toorest või mitteküllaldaselt keedetud, praetud või soolatud kalaliha või kalamarja süües. Tema peensooles areneb plerotserkoidist 1423 päevaga täiskasvanud laiuss, kes on inimesel 712 m, kassil ja koeral 23 m pikk (joonis 58). Diagnoos pannakse plerotserkoidide leiu puhul kala organite mikroskoopilisel uurimisel. Haiguse tõrjeks tuleb vältida inimese ja karnivooride väljaheidete sattumist vee kogusse
Levinud kogu maailmas, nakatab täiskasvanuid ja lapsi. n Kliinilis sümptome põhjustavad termostabiilne ST ja termolabiilne LT eksotoksiin. Põhjustavad soolade ja vedeliku liikumise kudedest soolevalendikku, ilmnedes vesise diarröaga. ¨ Inkubatsiooniperiood 1-2 päeva; haigus 3-4 päeva. ¨ Nõrgad sümptomid > soolekrambid, iiveldus, oksendamine, vesine diarröa, madal palavik. Levib peamselt saastunud toidu ja veega. Escherichia coli infektsioon - enteroinvasiivne (EIEC) n Invadeerub ja purustab soole epiteeli ¨ Sümptomid palavik, tugev kõhuvalu, iiveldus, verine diarröa. Roojas verd, lima, mäda. ¨ Ei esine sageli, enamasti toiduga seotud. n Mikroob kinnitub sooleseinale pilidega ja välispinnal olevate valkudega, mis on seotud otsese penetratsiooniga läbi soole seina, tulemuseks on sooleseina kahjustus. n Mikroob liigub lateraalselt nakatunud rakkudest kõrvalrakkudesse. Escherichia coli infektsioon - enteropatogenne (EPEC) n Lasteea
annaabi.ee 
