Anesteesia tuimestus, narkoos Üksikud katsed kasutada kuraaret narkoosi ajal ulatub 1912 aastasse Arthur Lawen of Leipzig´i poolt, kuid kuraare tuli anesteesiaase läbi psühhiaatria. Aastal 1939 Abram Elting Bennett kastuas kuraaret, et parandada metrazoli mõju krambi ravis. Lihaste lõdvestajat on kasutatud kaasaegses anesteesias mitmetel põhjustel, nagu näiteks selleks, et pakkuda optimaalset liikumisvõimalusi ja lihtsustada hingetoru intubeerimist (...). Enne lihaste lõdvestajat, pidid arstid kasutama suurtes toosides anesteetikume, nagu näiteks eetrit, kloroformi või tsüklopropaani, et saavutada vajalikku tulmust. Sellistes suurtes kogustes anesteetikumide kasutamine võis kaasa tuua vanemate ja südame probleemidega patsientide surma. Amazonaze algset kuraaret uuriti esimest korda 1941. aastal Richard Evans Schultes´i poolt. Ta avastas, et erinevat tüüpi kuraared sisaldavad
Antud diplomitööks pstitatud eesmärgid ja uurimislesanded said täidetud. SUMMARY SISUKORD 1.SISSEJUHATUS Tartu Ülikooli Kliinikumi Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku 2007. ja 2008. aasta aruandest selgub, et 2006. aastal viibis lasteintensiivravi osakonnas 260 ja 2007. aastal 291 patsienti. 2007.aastal moodustasid neist 53,4% vastsündinud, 18,6% imikud, 7,6% väikelapsed ja 20,6% lapsed. Kõikidest patsientidest 2/3 vajas intubeerimist. Keskmine intubeerituna viibimise aeg oli üks nädal. Siit lähtub, et suure osa lasteintensiivravi õdede tööst moodustab töötamine intubeeritud lastega. Lapspatsiendi intubatsioon, õendusabi ja ekstubatsioon on sarnane samade protseduuridega täiskasvanutel, kuid laste puhul tuleb arvestada teatud erinevustega. Näiteks hingamisteede erinevusega, abivahendid on tunduvalt väiksemad ja ka manustatavate ravimite hulk väiksem.
7. Täidab kiirabibrigaadi juhi teisi tööalaseid korraldusi. 8. Ta kogub anamneesi ja dokumenteerib selle. 9. Osutab meditsiinilist abi oma pädevuse piires. 10. Parameedik võib iseseisvalt läbi viia esmast ja teisest ülevaatust, osutada esmaabi, defibrilleerida poolautomaatse defibrillaatoriga, määrata glükoosi taset veres, kanüleerida veeni ja teostada hapnikravi, tagada vabad hingamisteed kasutades vajadusel intubeerimist vereringeseiskusega patsiendil. 11. Vajadusel alustab ravimite manustamist vastavalt kardiopulmonaalse elustamise või traumaga kannatanu käsitlemise juhisele. 12. Ta omab üldiseid teadmisi erakorralises meditsiinis kasutatavate ravimite omadustest, 13. ravimvormidest ning oskab neid manustada. 14. Parameediku teadmised ja oskused võimaldavad töötada meeskonna juhina. 15
= EMD vereringe seiskumine VF (ventrikulaarne VT (ventrikulaarne fibrillatsioon, tahhükardia, vatsakeste vatsakeste virvendamine) tahhükardia) Teadmiste kontrolli küsimused 1. Milliseid esmase südameseiskuse vorme tead? 2. Millised neist on defibrilleeritavad? 3. Miks peab defibrillatsioon toimuma enne intubeerimist? Selgitage üldist reanimatsiooni algoritmi! 4. Milliseid ravimeid kasutatakse reanimatsiooni korral? 5. Millised on peamised põhjused mittedefibrilleeritavate südameseiskuste tekkeks? 436 31. Sissejuhatus hügieeni ja nakkusõpetusse Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: teab vajalikke meetmeid, mis aitavad vältida kiirabitöö käigus saastumist ja nakatumist; tunneb isikliku hügieeni põhireegleid;
annaabi.ee 
