vanemad klassid lõpetavad kooli, muutub potensiaalsete kiusajate ring üha kitsamaks. Kiusamise tagajärjed Kiusamise tagajärgedest tehtud uuringud ja uurimised näitavad, kui kahjulik ja hävitav on kiusamine inimese edasisele elule. Kiusamise ohvrid kalduvad olema madalama enesehinnanguga, nad on depressiivsed, ebakindlad, äravad, ülitundlikud, ettevaatlikud ja vaiksed. Uutes olukordades on nad tavaliselt veelgi enam endassetõmbunud, ärevil ja hirmul ning paistavad silma äärmise introvertsusega. Koolis ei tunne sellised õpilased ennast hästi, nad on üksildased ja neil on vähe häid sõpru. Seetõttu on nende puhul koolist väljalangemine tõenäolisem, kui inimese puhul, keda ei ole kiusatud. Ohvrid, eriti tüdrukud, kannatavad eriti rängalt selle all, kui neid välditakse või kui kaaslased neisse negatiivselt suhtuvad. Paljud teadlased seostavad kiusamist psühhosomaatiliste sümptomite, depressiooni ja psühhiaatriliste haigustega
- ekstravertsus - avatus kogemusele - sotsiaalsus - meelekindlus stabiilsus e alfa-metaomadus= neurootilisus(pööratud)+ sots+meelekindlus plastilisus e beeta-metaomadus= ekstravertsus+ avatus/intellekt - alfa ja beeta omadused on pärilikud - stabiilsus seotud serotoniini - plastilisus dopamiiniga Eysenck - isiksuse 3 dimensiooni: ekstravertsus-introvertsus, neurootilisus-emotsionaalne stabiilsus ja psühhotism - ekstra/introvertsusega seotus retikulaatse aktivatsioonisüsteemiga (ARAS) - introvertidel ARASe tundlikkus, aktivatsioon tugevam - isiksuse saab ära seletada klasikalise tingimisega - kõrge neur inimestel suurem limbilise süsteemi aktiivsus Gray - arendab eysencki teooriat edasi - reg keskkonnast tulenevatele pos ja neg stiimulitele, st reward ja punishment, eneseregulatsioon - Lähenev VS vältiv käitumine
· Arenenud kujutlusvõime · Väga loominguline · Iseseisev · Protestimeelne, kaldub arvustama autoriteete (Sepp 2010: 60). 9 Sageli on kirjanduses rõhutatud mitmesuguseid isiksuseomadusi, mis andekuse arengut soodustavad, näiteks töökus, visadus, motivatsioon. Oluline on aga silmas pidada, et mingi isiksuseomaduse olemasoluga ei tarvitse kaasneda andekust. Nii näiteks pole andekus seotud ekstravertsuse ega introvertsusega, andekaid kohtame mõlema tüübi seas (Unt 2005: 32). On levinud kujutlus andekast lapsest kui kidurast, tingimata lühinägelikust ja närvilisest olendist. Selline arvamus on müüt. Nimelt ületavad andekad lapsed keskmiste statistiliste näitajate järgi ka füüsiliselt ja tervise poolest oma eakaaslasi või on nendega samal tasemel, kuigi on ka erandeid (ibid). Tuntud andekuse uurija Joan Freeman on andekate laste emotsionaalse külje kohta
aparaat tugineb aju psühhobioloogilistele erisustele. Närviprotsesside põhitunnusena eristatakse jõudu, tasakaalustatust, liikuvust. Jõud närvirakkude töövõime, NS- i koormusetaluvus. Tasakaalustatus kirjeldab erutus- ja pidurdusprotsesside vastastikust suhet. Need protsessid võivad olla tasakaalus, ,,võrdsed", 1 on teisest tugevam. Liikuvus üht tüüpi protsessi teisega asendamise kiirus. Ekstravertsuse ja introvertsusega saab hästi kirjeldada NS- i eripära. Carl Gustav Jungi poolt juurutatud mõtted on leidnud põhjalikuma käsitluse ka teiste poolt. Introvertset inimest (endassetõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailmaga tegemist eelistav isik) isel keskmisest kõrgem kesk-NS (eriti ajukoore) erutustase ehk aktivisatsioon. Introverdid on vastupidavamad püsitähelepanu eeldatavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega
annaabi.ee 
