Kognitiivne lähenemine 1950/60. aastatel tõusis kesksele kohale kognitiivne ehk tunnetuspsühholoogia, mis uurib eeskätt info vaimset töötlemist. Kognitiivset psühholoogiat huvitab, kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas ning eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Nende probleemide käsitlemisel eristatakse intrinsiivset ja ekstrinsiivset motivatsiooni: 1) Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel, mingite eelistuste tõttu, soovist end ületada või mingit ülesannet lõpetada või lihtsalt nautida tegevust ennast. Intrinsiivse motivatsiooni alla kuulub ka autonoomiataotlus inimene vajab teatavat käitumisvabadust, mitte pidevat kontrolli. Intrinsiivse motivatsiooni suurendamisele aitab kaasa informeeriv tasu või kiitus. Need tasud
tähelepanu tõmbamisega. 5. Eneseteostusvajadus mida inimene elus teha tahab, ülim eesmärk. Siin on silmas peetud peamiselt keskmist inimest, mitte munki jms. Maslow eeldas et inimesed püüdlevad koguaeg hierarhia tipu poole. Teooria oluline positiivne külg on ühtse ja loogilise vajaduste süsteemi esitamine. Kognitiivne lähenemine uuritakse, mil määral tegutseb inimene isiklikel põhjustel ning millal välise tasu pärast, kuidas need üksteist mõjutavad jne. Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on tegevus, mis võetakse ette pikaajaliste eesmärkide nimel. Seesmise motivatsiooni suurendamisele aitab kaasa informeeriv tasu või kiitus. Nt uudishimu, vabadus Ekstrinsiivselt ehk väliselt motiveeritud on käitumine, mis lähtub väljast poolt saadava tasu silmaspidamisest. Nt diplom, raha Seesmiselt motiveeritud töö annab paremaid tulemusi, igapäevaelus on aga mõlemad tihtipeale segunenud.
tegutsema nii, et organismi füsioloogiline tasakaalustatus taastuks (2: 129). Joonis 1. Janu 7 3. KOGNITIIVNE LÄHENEMINE Kognitiivset psühholoogiat huvitab eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Sel teoorial eristatakse intritiivset ja ekstrinsiivset motivatsiooni (2:131). Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingi pikaajalise eesmärgi nimel, mingite eelistuste tõttu, soovist end ületada või lihtsast soovist nautida tegevust ennast. Intrinsiivse motivatsiooni alla kuulub ka autonoomiataotlus inimene vajab teatavat käitumisvabadust, mitte pidevat kontrolli (2: 131). Käitumist, mille eesmärgiks on mingisuguse tasu saamine, nimetatakse ekstrinsiivseks motiveerituseks. See tähendab, et motiivid on välised
kuhugile. 4.Tunnustusvajadust- inimene vajab,et keegi teda hindaks,kui tunnustusvajadus jääb rahuldamata,tekib alaväärsustunne,kus kaob enesekindlus,muutub sotsiaalselt abituks. 5.Eneseteostusvajadus- inimene esitab küsimuse,mida ta tahab elus saavutada,sport,kunst jne. Kognitiivne lähenemine Huvitab eelkõige küsimus,kas inimene tegutseb isiklikel põhjusel,tegevuse nautmise tagajärjel või välise tasu pärast kuidas on seotud tegevus ja motivatioon? Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus,mis võetakse ette pikaajaliste eesmärkide nimel,soovist end ületada,ülesannet lõpetada või nauditakse tegevust.Siia alla kuulub ka autonoomitaotlus ehk inimene vajab teatavat käitumisvabadust,mitte pidevat kontrolli. Aitab kaasa formeeriv tasu või kiitus ehk peab ütlema inimesele,et ta on tõepoolest hea.Kontrollimine-inimese sisemine soov küll kahaneb,tegutsetakse vaid siis,kui kontrollija on kohal
annaabi.ee 
