Näljatunne ei pruugi energiavajadust täpselt kajastada-> suurem kehakaal viitab/ võib viidata , et on söödud rohkem kui vaja. -> võib viidata osalisele psühholoogileisele päritolule. Humanistlik lähenemine-(Maslon- vajaduse püramiid/hierarhia) 1. Füsioloogilsed vajadused 2. kaitsusvajadus 3. armastus- ja kuuluvusvajaus 4. tunnustusvajadus 5. eneseteostusvajadus Kognitiivne lähenemine- millised mõtlemisprotsessid mõjutavad käitumist. Intrinsiivne(seesmine) motivatsioon- seotud pikaajaliste eesmärkide saavutamisega Ekstrinsiivne( väline) motivatsioon- seotud väliste tasudega. Tavaelus piirid ähmased, vahel võib väline motivatsioon hakata sisemist kahandama. SEKSUAALVAJADUS väga tugev liikumapanev jõud. Bioloogiline eesmärk: oma geenide/ liigi säilitamine. Suguiha-soov leida partner ja astuda seksuaalvahekorda. Põhjused: füsioloogilsed ja psühholoogilised. Füsioloogilised põhjused
eesmärkide nimel,soovist end ületada,ülesannet lõpetada või nauditakse tegevust.Siia alla kuulub ka autonoomitaotlus ehk inimene vajab teatavat käitumisvabadust,mitte pidevat kontrolli. Aitab kaasa formeeriv tasu või kiitus ehk peab ütlema inimesele,et ta on tõepoolest hea.Kontrollimine-inimese sisemine soov küll kahaneb,tegutsetakse vaid siis,kui kontrollija on kohal.Uudishimu-soov olla iseenda peremees;kui äratada uudishimu,suureneb intrinsiivne motivatsioon. Nt lastel,kui hakkavad lelusi tõstma ja muud moodi paigutama. Ekstinsiivselt ehk väliselt motiveeritud on selline tegevus,mida tehakse raha,palga või ühiskonnas saadavate tasude nimel;annab paremaid tulemusi,sest inimene töö käigus,mille eesmärk on raha, omandab teadmisi. Enesetõhusus kuidas on seotud inimese arusaam endast ja soov oma eesmärke saavutada; arusaam suutlikusest kujuneb välja kogemustest,teiste arvamusest,meie enda hinnang
hirmutavad asjad · Afektiivne mälulünk unustatakse mälestused, millega on kaasnenud väga tugev emotsioon 83. Mis on motivatsioon ja mis on motiiv? Motivatsioon on üldine asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Motiiv on üks kindel tegutsema panev asjaolu. 84. Millised on kognitiivse lähenemise järgi motivastiooni liigid? Kognitiivse lähenemise seisukohalt võib motivatsioon olla kas sisemine e. Intrinsiivne (nt. nauding hästi tehtud tööst) või välimine e. Ekstrinsiivne (nt. hinne, raha, tunnustus). Seesmine motivatsioon paneb inimest tegevuses osalema omaks rõõmuks, mitte mõne hüvituse pärast, mida selle tegevuse tulemus kaasa tuua võiks. Väline motivatsioon sunnib inimest tegutsema mingi välise hüvituse pärast. 85. Millest tekib motivastioon? Psühholoogia seisukohast tekitavad motivatsiooni vajadused ja soovid. Kui inimene tunnetab
Eneseteostusvajadus- inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab. Selles püramiidis pole aga arvestatud inimeste võimete erinevusi, ka ei kehti see nende inimeste puhul, kes loobuvad teatud madalate vajaduste rahuldamisest, et saavutada kõrgemaid eesmärke. Kognitiivne lähenemine Kognitiivset psühholoogiat huvitab eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Uuritakse tegevuse ja motivatsiooni seoseid. Intrinsiivne ehk seesmine motiveeritus- selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel, mingite eelistuste tõttu, soovist end ületada või mingit ülesannet lõpetada. Ekstrinsiivne ehk väline motiveeritus- käitumine, mis lähtub mingi väljaspoolt saadava tasu silmaspidamisest. Niisugused motiivid on palga ja üldse raha saamine, mitmesugused ühiskonnas kehtivad tasud. Enesetõhususe teoorias käsitletakse probleemi, kuidas on omavahel ühenduses inimeste arusaamad