leige huvi, mille põhjuseks oli intress, aga on teada, et tänavu tuleb veel võlakirju müügile ja eeldatavasti parema intressiga. Seepärast ei rutanudki investorid Saksamaa võlakirju ostma. Kriisiaegadel on üldiselt stabiilsete riikide valitsuse võlakirjad võrdlemisi kindel koht oma raha hoidmiseks, kuid suure nõudluse tõttu, on võlakirjadelt teenitav tulu kõvasti kahanenud. Riigivõlakirjade tootlus väga tugevalt sõltuvuses antud piirkonna intressitasemest ja kui prognoos lubab mingis piirkonnas intressimäärade tõusu, siis riigivõlakirjade tootlus ei kujune ilmselt väga heaks. Tänasel päeval on eurotsoonis intresside langemiseks suuremad võimalused kui USA-s.
Riigi funktsioone täidab 3 valitsemissektori tasandit Keskvalitsus: Vabariigi Valitsus, Riigikantselei, Põhiseaduslikud inst. Põhiseaduslikud institutsioonid( Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, Õiguskantsler, Riigikohus) Keskvalitsuse rahastataavad avalikes funktsioonides.... Kohalik omavalitsus Sotsiaalkindlustusfondid Kui need 3 tasandit kokku panna siis saab rääkida eelarve.. tulud+kulud=netolaen (üle või puudujääk) Laenud: intressitasemest sõltub võlast väljakasvamine või võlaspiraali teke. Saksamaad usaldavad pangad kige rohkem probleemsed riigid: Kreeka, Iirimaa, Portugal, Itaalia ja lisandumas on ka Hispaania. Struktuurne eelarvepositsioon. Vajalik eelarvepoliitika makromajandusliku mõju hindamiseks Majandustsükkel mõjutab eelarvepositsiooni- kriisis on maksude laekumine kehvem, sotsiaaltoetused suuremad jms Riik peaks tsükleid siluma, kindlasti ei tohi neid võimendada
Rahanõudlusel on kolm komponenti: • Tehingunõudlus (raha vajatakse maksevahendina) • Ettevaatusnõudlus (raha hoitakse tagavaraks) • Spekulatiivne nõudlus: (raha hoitakse väärtuse kogumiseks, juhuks, kui intressimäär tulevikus peab tõusma, siis väärtpaberite hind langeb ja tuleb aeg neid osta) 16. Võlakirjade hind ja intressimäär Raha omamise (likviidsuse) alternatiiv on hoida võlakirju, mis toovad intressitulu Võlakirja hind ja tulusus sõltuvad valitsevast intressitasemest turul. Võlakirjade hind ja intressimäär liiguvad vastupidistes suundades: Intressimäära risk: võlakirjade tulususe ja hinna muutust tänu intressitaseme muutusele turul Kupongvõlakirja hind ja turu intressimäära muutus kus Ct – kupongimakse perioodil P – võlakirja hind (fundamentaalne väärtus) N – lunastamisväärtus (reeglina võrdub nimiväärtusega) r – turu intressimäär n – perioodide arv kuni lunastamistähtajani
· Ettevaatusnõudlus (raha hoitakse tagavaraks) · Spekulatiivne nõudlus: (raha hoitakse väärtuse kogumiseks, juhuks, kui intressimäär tulevikus peab tõusma, siis väärtpaberite hind langeb ja tuleb aeg neid osta) 10 24. Võlakirjade hind ja intressimäär Raha omamise (likviidsuse) alternatiiv on hoida võlakirju, mis toovad intressitulu Võlakirja hind ja tulusus sõltuvad valitsevast intressitasemest turul. Võlakirjade hind ja intressimäär liiguvad vastupidistes suundades: Intressimäära risk: võlakirjade tulususe ja hinna muutust tänu intressitaseme muutusele turul Kupongvõlakirja hind ja turu intressimäära muutus kus Ct kupongimakse perioodil P võlakirja hind (fundamentaalne väärtus)