1. Intresside kattekordaja = Ärikasum (EBIT) / Intressid 2. Puhaskasum = Rentaablus * Müügikäive 3. Puhaskasum = Ärikasum - Intressid - Maksud*(Ärikasum - Intressid)==> 4. Ärikasum = Intressid + Puhaskasum / (1-Maksud) Vastus: Puhaskasum = 3 200 000 € * 0,06 = 192 000 € Ärikasum = 25 000 € + 192 000 € / 1 – 0,25 = 281 000 € Intresside kattekordaja = 281 000 € / 25 000 € = 11,24 4. Ülesanne Hea Firma intressikandva võla suurus on püsivalt 1 000 000 EUR ning võla intressimääraks on 9%. Hea Firma aastane müügikäive on 4 miljonit eurot, käibe puhasrentaablus on 10% ning kasumit maksustatakse 25%-lise määraga. Ettevõtte intresside kattekordaja (TIE) suurus peab olema vähemalt 5 (korda). Vastasel juhul keeldub laenu andnud pank võla refinantseerimisest ning selle tulemuseks on ettevõtte pankrot. Leia: Missugune on hetkel intressikulude kattekordaja väärtus? 1
ROA? 2 ÜLESANNE (põhineb järgneval 5-l ülesandel) 1. Rowe and Company võlakordaja on 0.50, vara käibesagedus on 0.25 ning käibe puhasrentaablus on 10%. Ettevõtte tegevjuht ei ole rahul aktivate tootlusega. Ta arvab, et seda saab kahekordistada. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja (1) suurendada käibe puhasrentaablust 14%-ni ning (2) suurendada vara käibesagedust. Missugust varade käibesagedust on vaja saavutada varade tootluse kahekordistamiseks? 2. Altman Corporation intressikandva võla suurus on $1 000 000 ning võla intressimääraks on 12%. Altman'i aastane müügikäive on $4 miljonit, käibe puhasrentaablus on 10% ning kasumit maksustatakse 25%-lise määraga. Ettevõtte intresside kattekordaja peab olema vähemalt 5 (korda). Vastasel juhul keeldub laenu andnud pank võla refinantseerimisest ning selle tulemuseks on ettevõtte pankrot. Missugune on hetkel intresside kattekordaja väärtus? 3. Põhineb ülesandel 2. Kui palju võib EBIT maksimaalselt väheneda, enne
«Normaalset» üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. Muud kulutused on laenukasutuse kulutused (näiteks laenuintressid) mis võivad osutuda vajalikuks varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Laenukasutuse kulutusi arvestatakse varude soetusmaksumusse ainult juhul, kui varude valmistamiseks on vajalik pikem ajaperiood ja tootmist finantseeritakse laenu või muu intressikandva võõrkapitaliga (näiteks laevaehitus, mis vältab üle aasta). Varude soetusmaksumusse ei lülitata, vaid kajastatakse perioodikuluna järgmised kulutused: (a) normaalsest suuremad tootmiskaod; (b) laokulud, v.a juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus; (c) mittetootmislikud üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse; (d) turustuskulud. Tooraine, materjalide ja kaupade soetusmaksumus moodustub nende ostuhinnast ning
«Normaalset» üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. Muud kulutused on laenukasutuse kulutused (näiteks laenuintressid) mis võivad osutuda vajalikuks varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Laenukasutuse kulutusi arvestatakse varude soetusmaksumusse ainult juhul, kui varude valmistamiseks on vajalik pikem ajaperiood ja tootmist finantseeritakse laenu või muu intressikandva võõrkapitaliga (näiteks laevaehitus, mis vältab üle aasta). Varude soetusmaksumusse ei lülitata, vaid kajastatakse perioodikuluna järgmised kulutused: (a) normaalsest suuremad tootmiskaod; (b) laokulud, v.a juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus; (c) mittetootmislikud üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse; (d) turustuskulud. Tooraine, materjalide ja kaupade soetusmaksumus moodustub nende ostuhinnast ning
laenuintress on perioodikulud, mida kajastatakse otseselt kasumiaruandes. Neid kulusid ei lisata tooraine, materjali, kaupade, valmistoodangu ning lõpetamata toodangu jääkide maksumusse, samuti ei lisata neid kulusid realiseeritud toodangu kuludesse. Laenukasutuse kulutusi arvestatakse varude soetusmaksumusse ainult juhul, kui varude valmistamiseks on vajalik pikem ajaperiood ja tootmist finantseeritakse laenu või muu intressikandva võõrkapitaliga. Materiaalsete väärtuste arvele võtmise ja säilimise eest vastutavad selleks määratud isikud, kellega sõlmitakse materiaalse vastutuse leping. Varuliikide analüütilist arvestust peetakse osakondade ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Laos peetakse eraldi arvestust varuliikide artiklite lõikes. Valmistoote arvestust peetakse arvutis süsteemis SAF -ladu koguseliselt ja summaliselt.