sõnumisse, olukorda. Analüüsides keelt informatsiooni seisukohalt, mida see kannab, ei saa seda piirata keele kognitiivse aspektiga. Endise Stanislavski Moskva Teatri näitlejat paluti öelda nelikümmend korda fraasi Sevodnja vetserom (,,täna õhtul"). Ta koostas nimekirja umbes neljakümnest emotsionaalsest situatsioonist ja esitas siis antud fraasi kooskõlas iga antud situatsiooniga, mille tema kuulajaskond pidi ära tundma vaid muutusest kahe sõna intonatsioonis. Keelel on ka tungiv, konatiivne funktsioon: sõnumi mõju vastuvõtjale. See väljendub kõige paremini vokatiivis ja imperatiivis. Keele faatiline ja metakeeleline funktsioon toimivad pikendamaks või katkestamaks kommunikatsiooni, kontrollimaks, kas kanal töötab ja tõmbamaks vestluspartneri tähelepanu ("Halloo, kas sa kuuled mind?"). Seda kontakti ehk faatilist funktsiooni võib esitada ohtra dialoogiga, mille mõte on suhtlemise pikendamine.
Emotsioonid vähendavad ka pankreasenõre ja sapi eritumist. Välisnõrenäärmete tegevust mõjutavad samuti emotsioonid higinäärmete tegevus emotsionaalse erutuse korral, pisarnäärmete tegevus nutmise hetkel. Emotsioonid haaravad kogu organismi ning levivad tavaliselt ka organismi pinnale ning avalduvad näo väljendusliigutustes ehk miimikas või siis pantomiimikas ehk keha väljendusliigutustes ning samuti ka vokaalses miimikas ehk hääle intonatsioonis ja tämbris (Lunge, 1980, 43). Niisiis ei pea me oma mõtteid ja tundeid ilmtingimata väljendama suu või sule kaudu, vaid võime emotsioone panna näoilmesse ning ka väljendada oma pahameelt kehaliigutustega. Kõige ilmekam ilme ja kõige liigutavam liigutus on naeratus. Suu miimika suurest diagnostilisest tähtsusest räägivad ka Ch.Darwin, V.Behterev, L.Suharebski jt. Näiteks iroonilise naeru miimilist väljendust iseloomustab ainult ühe
Ülemaailmselt on igas keeles 3 funktsiooni välja arenenud: küsimuste moodustamine, käskluste esitamine ning kinnituste tegemine. Need harjumuspärased funktsioonid võivad mujalgi kasutusel olla: nt küsisõnu kasutatakse väidete tegemisel ja käskiva kõneviisi lausetega saab palvet või nõuet taotleda. Kuigi keeltes arenevad välja kindel, käskiv ja küsiv kõneviis, erinevad nende struktuurid suuresti. Keeltevahelised erinevused ilmnevad mitmekesisuses, sõna järjekorras ja intonatsioonis. Paljudes keeltes on ühiseid mustreid: nt käskivas kõneviisis võetakse verbilt aega määravad tunnused ja lauselõpuintonatsiooni sageduse muster, mis markeerib küsilauset. 42. Erelti ülevaade eesti keele süntaktikast Eesti k kuulub soome-ugri keelte sekka, tüpoloogia poolest kuulub SAE äärealale. Eesti keel on aglutineeriv keel, kuigi ta on fusiivsem ja analüütilisem kui teised soome-ugri keeled. Keelekontaktid eristavad eesti keelt soome-ugri keeltest.
Näiteks otsustas A alguses tõrjuda naabri poolt pakutud kontakti. Selline otsus põhines sellel, et A ei tabanud B aktuaalset rolli päris täpselt, kuid peamiselt peegeldas ta valesti isiklikku aktuaalset rolli nähtuna läbi B silmade: ta mõtles, et tema tahtmatu naer näis naabrile kui viisakusetu ning kohmakas "kutse" vestlusele. Konfrontatsiooni reeglite järgi hiilis A kõrvale vastamisest B-le, jättes samas partnerile võimaluse säilitada väärikus. Tema sõnades ja intonatsioonis ei ole midagi eemalepeletavat, kõlas vaid järgmine: kuigi ma andsin teile põhjust arvata, et otsin vestluskaaslast ei ole see siiski nii võtkem seda kui väikest arusaamatust. B võtab selle informatsiooni arvesse ning vaikib kohmetunult. See torkas teda, kuid ta süüdistab juhtunus rohkem ennast kui A-d. B-l ei ole mingil juhul võimalik vastata Ale: No olgu pealegi, ei ole mõtet kavaldada, ma ju näen, et te tahate mulle seda lõiku ajalehest ette lugeda
annaabi.ee 
