KADUNUD LINN MACHU MACHU PICCHU Katriin Altement, Andry Silla Machu Picchu on endine linn, mille ehitasid inkad umbes 1450 a. Ehitati inkade kuninga Pachacuti elupaigaks. Hüljati umbes 100 aastat hiljem, seoses hispaanlaste vallutustega Lõuna- Ameerikas. Suurem osa elanikest surid rõugetesse. Peruu kaguosas, Lõuna-Ameerika mandril Andide mäestikus 2400m kõrgusel merepinnast Kahe järsu mäenõlva vahel asuval mäetipukesel Umbes 12 000 km kaugusel Eestist Kolm rada, mis viivad Machu Picchuni. Mollepata rada, klassikaline rada ja ühe päeva rada. Rajad läbivad mitmeid erinevaid Andide keskkondi, sealhulgas pilvemetsi ja mägitundrat. Pikematel radadel tuleb läbida 3,6km tõus. Peruu valitsus on lubanud iga päev läbi neid radu vaid 500 inimesel. rituaalne Kui sa hõõrud oma otsmiku kivi vastu siis sa näed hingede maailma Osutab päikes...
Machu Picchu keskmistel ehitistel on kasutatud inkade klassikalist arhitektuuri stiili, kus on mördi asemel kiviplokid tükeldatud ja lihvitud perfektselt omavahel sobima. Mördita hooned pidasid maavärinatele paremini vastu. Üldiselt mörti ei kasutatud, kuid mõnedel vähem olulisemate hoonete ehitusel kasutati mörti. Osaliselt taastatud hoone Machu Picchus [b] Machu Picchus on ka tähtsad arheoloogilised aarded (Intihuatana, Päikese tempel ja Kolme akna ruum), mis on pühendatud inkade päikese jumalale Intile. Päikese tempel Machu Picchus [b] Kokkuvõte Inkad olid arhitektuuriliselt väga arenenud nad teadsid, kuidas ehitada, et maavärinad nende ehitisi ja hooneid ei lõhuks ega purustaks. Samas olid nad ka väga leidlikud ja osavad, kui oskasid kiviplokke väga täpselt ära lihvida. Kasutatud kirjandus Tekst [1.] - http://www.physic.ut.ee/~andi/inka.html [2
mäe-eendil, mille mõlemale poole jääb sügav kuristik. Kõrgel Andides asuv ja mäe- eendile rajatud tsitadell jäi peidetuks naljaks sajandiks, kuni Hiram Bingham selle 1911.a. avastas. Machu Picchut peetakse inkade viimaseks pelgupaigaks ja pigem oli see tseremooniate jaoks ehitatud. Seal kummardati jumalaid. Tsitadell ei ole ,,linn" nn. tavamõistes, sest ta koosnes templitest, paleedest, observatooriumidest ja oli ainult inkade ülikute kodu. Linna lääneservas asub püha kivi Intihuatana, ,,Päikese kinnisidumispost", kus asus päikesekell, millega tehti taevavaatlusi, määrati pööripäevi ja kuu liikumist. Machu Picchu kuulub alates 1983. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. HIINA MÜÜR Ehitati 220 e.m.a. ja aastatel 1368 1644. Eesmärgiks oli kaitsta Hiina riiki Mongoli hordide eest ja hoida Hiina iidseid tarkusi enda teada. Samas võis müür olla ka seotud Hiina edasise allakäiguga, kuna riigi isoleeritus oli põhjuseks aeglasele
küll vähe teada, kuid seda on peetud ka salajaseks tseremoonialinnaks. Teadlased on arvamusel et linn on olnud pühapaigaks , kus õpetati preestrinnasi ja pruute inkadele. Hallist graniidistlõigatud plokkidest ehitised on arhitektuuriliselt ning esteetiliselt geniaalsed, kuigi üksiki plokk pole sama kuju ega mõõduga. Mõni on mitmekümne nurgaga ja mõni kaalub kümneid tonne on need kõik kokku pandud ilma mingigi ühendusmaterjalita. Kivilinnal olevat imeline maagia, laupa vastu Intihuatana kivi toetades pidavat kivi avama vaimude maailma. Suur Hiina müür Suur Hiina müür on rajatud 3.sajandil tuulte ja sõjakate hunnide rändvõimude vastu. See on 6700km pikkune ja 8m kõrgune ning seda olevad näha lausa kosmosest. Müür kulgeb gigantse traakonina üles-alla mööda kõrbeid, mägesid, platoosid ja rohumaid läbi Hiina idast läände. Iga poole kilomeetri tagant on vahitornid. Müüril olevale teele peaks mahtuma korraga 10 meest
Linna sotsiaalsest või religioossest tähendusest on küll vähe teada, kuid seda on peetud ka salajaseks tseremoniaallinnaks. Skeletijäänused 10 naist 1 mehe kohta on viinud teadlased arvamuseni, et linn on olnud pühapaigaks, kus kasvatati ja õpetati tulevasi preestrinnasid ning pruute inkade ülikkonnale. Nii või teisiti, üks imelise ärkamise koht see on. Kõige parem on muidugi avastada kivilinna maagiat ise. Kasvõi oma laupa vastu püha Intihuatana kivi toetades, sest kivi võib avada Sulle vaimude maailma vähemalt seal käinud on seda tunnistanud Petra kaljulinn on tõeline siiani säilinud antiikaja aare, mis on peidus pea läbimatute, taevani kõrguvate ja päikest varjutavate kaljuseinte vahel. Linna rajasid muistsed nabatealased 6. sajandil e.Kr ning see muutus oma arenenud kultuuri ja vapustava arhitektuuriga oluliseks karavaniteede sõlmpunktiks. Hiljem läks Petra roomlaste kätte ning pärast 363
kaunistavad purskkaevud. Machu Picchut peetakse inkade viimaseks pelgupaigaks ja pigem oli see tseremooniate jaoks ehitatud. Seal kummardati jumalaid. Tsitadell ei ole ,,linn" nn. tavamõistes, sest ta koosnes templitest, paleedest, observatooriumidest ja oli ainult inkade ülikute kodu. Tsitadell on hämmastav nii linnaplaneeringult, arhitektuurilt kui ka kiviraiumise poolest. Vorm on iseloomulik inkade ehituskunstile. Linna lääneservas asub püha kivi Intihuatana, ,,Päikese kinnisidumispost", kus asus päikesekell, millega tehti taevavaatlusi, määrati pööripäevi ja kuu liikumist. Kõige enam imetlust väärib inkadest müürseppade meisterlikkus. Inkadel ei olnud veoloomi, kuid sellegipoolest püstitasid nad tonne kaaluvaid kivimüüre, mis veel pregugi tihedalt koos, kusjuures sidumiseks ei kasutaud mörti. Kivid tahuti mitmenurkseks, et siis siksakiliselt laduda. Ka olid inkad väga osavad pehmete
annaabi.ee 
