Intervjuu. Tööleht nr 3 Analüüsige paaristööna enda välja valitud intervjuusid, millest üks pidi teie arvates olema hea, teine halb. Toetuge teile jagatud EELNEVATE TUNDIDE KÄSILEHTELE, eriti sellele, millel on teoreetiline teave intervjuu olemuse kohta. Tee kaasõpilasele artiklitest ülevaade, TUGINEDES JÄRGNEVATELE PUNKTIDELE. 1. Anna ülevaade sinu välja valitud halva intervjuu teemast, intervjueeritavast, intervjueerijast. Selgita välja intervjuu eesmärk (mida tahetakse teada saada ehk mis on intervjuu fookus?) ja esita oma seisukoht, mis on selle intervjuu halvad küljed. 2. Anna ülevaade sinu välja valitud hästi koostatud intervjuu teemast, intervjueeritavast, intervjueerijast. Selgita välja intervjuu eesmärk (mida tahetakse teada saada ehk mis on intervjuu fookus?) ja esita oma seisukoht, mis on selle intervjuu head küljed.
Kalev Aasmäe intervjuu Facebooki avaliku poliitika juhi Gabriella Csehiga. Intervjuu analüüs Mõtteliselt seisab Kalev Aasmäe intervjueeritavast üsna kaugel, on kui plaani järgiv automaatne küsija. Ta ei suhestu saadava materjaliga jooksvalt, ootab vaid vastuseid ja liigub edasi, v.a teises küsimuses ,,Kui rääkida Venemaast ...". Küsimused on üles ehitatud loogiliselt, pinge kasvamise suunas, kõige lõpuks jõutakse reklaami- ja kasumiküsimusteni kokku kuus , mille hulka kuuluvad kõik viis intervjuus esitatud suletud küsimust. See paneb lugeja jaoks paika fookuse. Avajana kasutab ajakirjanik taustana mõjuvat kuidas-
intervjuudes kinnitust teooria paikapidavusele. Teksti analüüsi täiendavad intervjueeritavate tsitaadid. Kvalitatiivse uurimismeetodi miinused. Valim väike, kirjeldatakse ja analüüsitakse meetme (võimalikku) toimet, mõju olemasolu järeldatakse osalejate käest saadud teabest ja taustinformatsioonist (Uus, 2014). Inimesed ja nende kogemused on erinevad ning see mõjutab palju lõpptulemust. Samuti sõltub inimese jutukus, avatus ja siirus intervjueeritavast, hetke olukorrast, emotsioonidest jne. Ei saa leida mõju kindlat suurust. (Uus, 2014) Kvalitatiivset uurimismeetodit on kritiseeritud, kuna kaheldakse selle usaldusväärsuses (Laherand, 2008, 47). Tulemus on abstraktne. Tulemused sõltuvad argumentide tugevusest, loogikast ja kooskõlast. (M. Uus, 2014) Kasutatud allikad: Õunapuu, L. (2014). Kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimisviis sotsiaalteadustes. Tartu ülikool, Tartu Laherand, M - L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis
ühiskonnas ilmselt väga keeruline elada. Kuivõrd ahistatuna te end siin tunnete?". Filosoof vastab küsimusele, kuid intervjueerija küsib edasi: ,,Mis asjaoludel te siis ühe korra valimas käisite?" Alles pärast seda vastust moodustub terviklõik, mis on tänu lisaküsimusele rikkam ühe isikliku näite võrra. Intervjuu kui artikli terviklikkuse loomisele aitab kaasa ka see, et lood ei koosne ainult küsimustest ja vastustest, vaid algavad sissejuhatava lõiguga, mis annab üldist aimu intervjueeritavast ja artikli sisust. Samuti on küsimuse jaotatud eraldi alapealkirjadega teemablokkide alla. Intervjuu Mart Raukasega on jaotatud neljaks alateemaks: sissejuhatus, ,,Filosoofia, Sipsik ja Eesti Vabariik", ,,Kunst elada ühiskonnas, ja samas ka väljas" ja ,,Uinunud instinktide äratamine". Veidi teistsuguse stiililise üksuse intervjuude kõrval moodustavad kirjeldavad ja seletavad lood. Üldiselt on need lood ajaloost, inimestest või kultuurisündmustest. Need lood on
pakutav ametikoht, siis tuleb koguda rohkem kandidaate, kui tegelikult vajatakse. Kandidaatide arvu määramisel lähtutakse suhtarvudest, mis väljendavad suhet igasse värbamisprotsessi etappi sisenevate ja sealt järgmisse pääsevate kandidaatide arvu vahel. Näiteks, kui värbamise protsessis on ette nähtud kandidaatide intervjueerimine, firma tutvustamine kandidaatidele ja tööpakkumiste tegemine, võib ettevõte otsustada, et firmat näidatakse ühele kuuest intervjueeritavast ja tööpakkumine tehakse ühele kahest, kellele firmat näidati. Kui plaanis on tööle võtta kolm inimest, tuleb vastavalt eespool toodud suhtarvudele näidata firmat kuuele (3 x 2) inimesele ja intervjueerida 36 (6 x 6) inimest. (Alas, 2005:57) Järgmiseks tuleb määratleda värbamise aeg ja koht ning uue töötaja sisenemispositsioon organisatsiooni. Ühe võimalusena alustab uus juhtivtöötaja firma kõige madalamalt juhtimistasandilt
märtsist 2014. aastal 25. aprillini 2015. aastal läbi kümme intervjuud kokku kümne erineva tollases punkliikumises osalenud isikuga. Kümnest intervjueeritust üheksaga sain kokku isiklikult, vaid Ivo Uukkivi eelistas küsimustele vastata e-maili teel. Uurimustöös on kasutatud tsitaate intervjuudest; tsitaadid on esitatud muutmata kujul. Intervjuude käigus esitasin lisaks kaheteistkümnele plaanitud küsimusele ka isikupõhiseid küsimusi, et saada tollastest sündmustest ning intervjueeritavast parem ülevaade, mistõttu oli tegelik esitatud küsimuste arv lõppkokkuvõttes 30-40 küsimuse ringis. Suulise pärimuse salvestamisel tuleb paraku teatavasti arvestada sellega seonduva problemaatikaga, näiteks valesti mäletamise, faktivigade ning sündmuste moonutamisega, lisaks tuleb intervjuu läbiviijal arvestada ka intervjuu orgaanilise iseloomuga, mis tähendab, et võib tekkida kõrvalepõikeid teemadele, mille üleskerkimisega oli enne intervjuu läbiviimist võimatu ette arvestada
annaabi.ee 
