Viimasena küsiti, kas tüdrukutel on plaanis jätkata Kaitseliidus (kaitseliitlase või naiskodukaitsjana) ning „ei“ vastanutel paluti põhjendada. 9 kodutütart vastasid „ei“. Põhjused välja toodud joonisel (vt Joonis 5) Joonis 5 5. INTERVJUUDE ANALÜÜS Intervjuus osalesid 2 praegust kodutütart – Ly Lipp ja Ellis Rootsma, ning endine kodutütar Ilona Pärnpuu. Intervjuude küsimused olid kõigil samad (mõningaste muudatustega endise kodutütre küsimustes). Intervjueeritavaks valiti praegused kodutütred, et saada täpsemat ning põhjendatumat infot organisatsiooni populaarsuse ning meeldivuse kohta. Kolmandaks intervjueeritavaks valiti endine kodutütar, et oleks võimalus võrrelda praegust organisatsiooni tolleaegsega. Organisatsiooniga liituti nooremas eas, sõprade/tuttavate soovitusel ja huvitava juhi pärast. Nagu ka küsitlusest selgus, oli see üks suurematest mõjutajatest organisatsiooniga liitumisel.
Ravi on üldjuhul ambulatoorne, haiglaravi on vaid teatud raskemates olukordades vajalik. 11 2. METOODIKA ja PRAKTILISE TÖÖ KIRJELDUS Uurimuslikuks osaks on lühifilm, mis koosneb kolmest intervjuust ning ühest vaheklipist. Kaks intervjuud on foobia all kannatavate inimestega ning üks Tallinna 32. Keskkooli koolipsüholoog Kristi Raavaga. Vaheklipp on lavastatud ning teemaks on ,,Koolifoobia (skolinofoobia)". Esimeseks intervjueeritavaks oli Janet Vavilov, kellel on tule foobia (arsonofoobia). Teiseks intervjueeritavaks oli Carmen Seljamaa, kellel on vihmaussi foobia (ofidiofoobia). Intervjueeritavad räägivad oma kogemuste põhjal foobiast, mis on selle põhjustanud, millised tunded foobses situatsioonis valdavad ning elust foobiaga üleüldiselt. Intervjuu küsimusi näeb uurimistöö lõpus asuvas LISAs. Intervjuudest võib järeldada, et mõlema intervjueeritava foobia on alguse saanud sokist
elavad Quebecis on prantsuse keele kogukondi ka Ontarios, Albertas, Lõuna- Manitobas, Põhja ja Kagu New Brunswickis ja mujal piirkondades. Kanadas saab riigikeeleks siis, kui selle rääkijaid on rohkem kui 5 miljonit. Populaarsemad mitte riigikeeled on Hiina keel (853 745 rääkijat), Itaalia keel (469 485), Saksa keel (438 080) ja pandzabi keel (271 220). (Canada, 2009) 13 6. INTERVJUU KANADALANNA IVY ASHFORDIGA Intervjueeritavaks oli 16-aastane kanadalanna Ivy Ashford. Ta elab Vancouveris, British Columbia provintsis. Kuidas te kirjeldaksid Kanada loodust ja milliseid loomad on seal tavalised? Siin on palju heitlehiseid ja okaspuid, aga see varieerub igas regioonis. Mõned loomad on näiteks koprad, põdrad, karud jne. Ma ei näe just eriti palju metsiku looduse loomi siin. Kuidas on kliima ja ilm seal? Kliima jällegi varieerub, aga sealt, kus ma pärit olen (Lääne-Kordiljeerid) on kliima
nende kaskede all ja imestas, kui kiiresti nad kasvavad. Nende rippuvad oksad tihedate lehtedega olid armsad ja ilusad.. Tihti uinus ta karjas olles nende kaskede all. Üks kaskedest on senini alles. Võimas, uhke, oma lehtede sahinas taga nutmas seda, kes juba aastakümneid siit lahkunud ja kelle nime ta kannab. 21 4.Tänapäeva Jalgsema 4.1.Igapäeva elu külas 1. Intervjuu Intervjueeritavaks valisin kauaaegse Jalgsema küla elaniku Reet Kirbitsa (neiuna Reet Krabbi), kes on sündinud 25 juuni ja 1942 Järva-Jaanis. Intervjuu viidi läbi 17.01.09 . Miks teie tulite Jalgsemale elama ja kuhu? Tulin Jalgsemale elama metsavahi tallu, kuna isal Johannes Krabbil oli siin maja. Johannes sündis metsavahi talus. Sinna asusuid elama neli õde ja üks vend. Hakkasin Jalgsemal tööle, isa oli koorejaamas ja mina oli poes tööl. Krabbi talust kolisin
annaabi.ee 
