Eesti tulevik on meie noorte kätes Palusin Lääne-Tallinna keskhaigla uroloogiaosakonna juhatajal ning kirurgil dr. Heino-Enn Arpol rääkida lühidalt arstiteadusest ning ka eestlaste tervisega seonduvatest probleemidest. Miks te hakkasite arstiks? Sellele lihtsale küsimusele ei ole nii lihtne vastata. Elukutse valik sõltub paljudest asjadest. Kooli ajal olin mina nagu üks tavaline, keskmine koolipoiss, tegin sporti ja tundsin huvi väga erinevate asjade vastu. Otsest huvi arsti elukutse vastu ei olnudki. Haridus on ju oluline ja arstiteaduskonda oli suur tung. Aga, jah, kodust kaasa antud soovitus ja sedasorti väärtushinnangud aitasid sellele valikule kaasa. Kuidas näeb arstiks saamine tegelikult välja? Eesti oludes saab arstiks õppida vaid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Esimesed aastad õpitakse põhiaineid nagu anatoomia, füsioloogia ja farmakoloogia. See on nagu maja vundament. Seal tuleb palju...
võimeline kõige selgemalt seletama vääriti mõistmisi eri keelt rääkivate isikute vahel. Uuringus pidid eestlased vastama viiele küsimusele: 1. Miks Te taotlete seda stipendiumi? 2. Kas Teie õpinguleht peegeldab adekvaatselt Teie jõupingutusi õpingute ajal? 3. Milliseid raskusi näete ette õppimisel USAs? 4. Kuidas kujutate ette omaenese panust antud programmi? 5. Milliseid küsimusi Teil on selle programmi kohta? Sama aegselt võeti kogu interviu videosalvestile ning hiljem näidati eestis elavatele kolmele ameerika tudengile ja kahekümnele eestlasest inglis keele õpetajale, kes hindasid eestlaste interviu sooritamist. Enamus hindajatest ütlesid tulemuseks, et tundus et reaalselt pole eestlased huvitatud stipendiumist ja olid siiski kuidagi endasse tõmbunud ja napisõnalised, kuid parema hinnangu said need eestlased kes olid rohkem „ameerikalikuma“ suhtumisega. Eestlased, kes olid
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud artikkel „Eestlaste viisakuskäitumisest vahekeele suhtluses ameeriklastega“ on kirjutatud Krista Vogelberg-i poolt raamatust „Eestlaste suhtlemisstiilid“. Artiklis on peamiselt kirjutatud eestlastele tehtud uuringust, kus nad pidid vahekeeles ehk võõrkeeles (inglis keeles) läbi mängima situatsiooni, kus nad taotlevad Ameerika ülikooli sisse saamiseks stipendiumi. Sellel hetkel, kui viidi läbi interviu salvestati seda ning hiljem hinnata kolmele Tartus elavale ameeriklasele ja kahekümnele eestlasest inglis keele õpetajale (ülekaaluliselt oli tegemist eakamate õpetajatega) 10-palli süsteemis. Uuring oli kokku pandud Brown-i ja Levinson-i mudeli põhjal, mis valiti selline, mis mitte üksnes ei too esile erinevusi eestlaste ja ameeriklaste viisakuskäitumises, vaid ka kõige otsemalt dokumenteerib neist erinevustest tulenevad suhtlushäireid.
See on kõige lollikindlam ja teeb kandja soliidsemaks, isegi salapärasemaks ja põnevamaks. Must pikk kleit naise seljas mulle väga meeldib! Armastan ka ise musta kanda.» «Kingad annavad välimusele viimase lihvi. Võid ju heas kostüümis või ülikonnas ringi käia, aga kui jalanõud on väsinud, viltu tallatud või määrdunud, rikub see kogu pildi. Nii mõnigi kord tunnen kusagil lennujaamas muidu hästi riietatud kaasmaalase ära just lääpas kingade järgi.» Üks interviu temaga Mis tasemel on meie rõivakunst? Üks asi on moekunst, see tähendab autori loomingut, kunsti. Teine asi on tööstuslik laiatarbe-rõivadisain. Kui rääkida viimasest, siis kummitab seda tarbijate puudus Eesti on lihtsalt liga väike. Ka teistes tööstusharudes on nii. Mis iseloomustab Eesti rõivadisaini, kas rabelemine välismaale? Tegelikult võiks isegi rohkem rabeleda. Vähesed püüavad oma toodangut välismaale müüa, Baltika ehk on üks
pisut teisiti kogudes kõikvõimalikke muid andmeid. Kurepalu paisjärved oma pindlaladega on välja toodud ,,Eesti järvede nimestus" ning samuti aitas mõningaid protsesse tuvastada Haaslava valla infoleht Teataja. Muud paberkandjal infot ei leidnud ning samuti ei aitanud internet nagu tavapäraselt. Seetõttu kujunes minu materjalideks eelkõige kohalike inimeste mäletused, vestlused nii vallavalitsejate kui kohalikega ning selguse saamiseks pöördumine Tartumaa Keskkonnateenistusse ning interviu Maaparandusbürooga. Pean tunnistama, et tegu on veel uurimist vajava teemaga. 4 1.2. Tuletused Tuginedes vestlustele kujunes välja kolm eri teooriat selle kohta, miks paisjärv Kurepallu Mõra jõele 1981. aastal loodi. Kõik vestluse osapooled olid enda variandis kindlad. Minu lõpp- eesmärgiks on selgitada välja tõene versioon. 1.2.1. Hüpotees nr. 1 Piirkonnas tegutsesid maaparandajad ning samasse hakati looma suvilatekoperatiive
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
