Jooksu võib jagada komponentideks, mida saab mitmes osas õpetada. Selleks on ideaalsed erinevad jooksutehnika harjutused: pöiatõste, põlvetõste, sääretõste, ratasjooks, jt. Õpilane mõtleb aina vähem liigutuste peale ja saab rohkem keskenduda treeneri juhistele vigade suhtes. Olulist rolli mängib ka treenitus. Kui alustatakse sörkjooksust, siis füüsilise arenguga kaasnevad ka kiirema tempoga jooksud ning intervalltreeningud. Hea jooksutehnika omandamiseks ei tohiks alustada treenimist võistluskiirusel, vaid alustada tuleks pisut pikematest ja rahulikematest intervallidest ning seejärel kaasata kiiremaid ja lühemaid intervalle. Nii harjub õpilane tasapisi kiirjooksu liigutusega ja õpib oma keha jooksul tunnetama. Treeningute sekka tuleks aeg-ajalt lülitada jooksutehnika harjutusi ka "väsinud" lihasele, et väsimuse tekkides sooritus ei laguneks. Seda on hea teha pärast väsitavat intervalltreeningut.
ja anaeroobsel töövõimel. Põhiainevahetus. Naiste ainevahetus on madalam, seega saavad nad rohkem kaloreid omastama toidust. Parem soojaisolatsioon. Rasva ja lihase sisaldus organismis erinev. Naistel madalam lihasmass, lihastes olev energia väiksem. RAHVASPORTLANE KUIDAS TREENIDA? Järsk väsimus süsivesikud lõppevad (enamasti üle tunnised treeningud). Üle anaeroobse läve minek tekib intensiivsustsoon, intervalltreeningud. Tempo keskmises tsoonis enamasti. Kui inimene hakkab treenima, siis keskmisel intensiivsusel areneb võimekus hästi: intensiivne selleks, et pikka aega liikuda, inimene jõuab 7km joosta, mõjustab süsivesikute-rasvade ainevahetust, ei teki suurt väsimust. Kompleksne intensiivsus mõjutamaks ainevahetust. See on seotud sellega, kui palju inimene nädalas harjutab. Kui inimene tahab rohkem harjutada, siis see mudel enam ei tööta. Taastumine võtab kauem aega
köetakse sauna) kl 15 ja 19 vahel vastavalt treeningkavale ja väljakujunenud rutiinile; 25 kasutatavateks treeningmeetoditeks (vt ptk 1.5., 1.6.) olid aeroobne jooks või suusatamine (mõnikord lisati lühikesed spurdid treeningu lõppu), tsükliline tempo- vastupidavust arendav treening joostes või imitatsiooni tehes (mäest üles suusasammu imiteerimine, koos keppidega), erinevad intervalltreeningud joostes või suusatades ja jõuvastupidavustreening põhiliselt oma keharaskusega harjutusi tehes. Treeningut iseloomustavatest parameetritest märgiti üles treeningu kestus, jõutreeningu osa kestus eraldi, treeningu jooksul üle AL viibitud aeg ja põhiosa (kõik va jõutreening) SLSavg. Juhuks, kui tekib vajadus rohkemate parameetrite järgi, laeti treeningute andmed pulsikelladelt keskkonda Polarpersonaltrainer.com.
mis koosneb tööintervallidest pikkusega 2-8 minutit. Maksimaalse võimsuse tasemel tehtav treening on aga nii maksimaalse jõu arendamine kui ka veepeal sooritatavad anaeroobsed sprindid kiiruse arendamiseks. Treeningu planeerimisel tuleb arvestada, et intensiivsuse jaotus aastases treeninguplaanis on viimastel aastakümnetel oluliselt muutunud. Suuremat tähelepanu pööratakse praegu aeroobse läve tasemel tehtavale treeningule ja vähenenud on intensiivsed intervalltreeningud. Nii näiteks on Norra eliitsõudjatel suurenenud aeroobse läve tasemel treeningud viimase 30 aasta jooksul keskmiselt 30 tunnilt 50 tunnini kuus ja maksimaalse hapniku tarbimise tasemel tehtavate treeningute aeg on vähenenud 23 tunnilt 7 tunnile kuus. Selline muudatus lubab sõudjatel paremini taastuda treeningtundide vahel samas säilitades suure mahu, mis on vajalik sõudmistehnika parandamiseks/säilitamiseks. Nii näiteks klubi
annaabi.ee 
