Lugemid kantakse väliraamatusse. Lugemite järgi arvutatakse kõrguskasvud. Tagasivaadete summa, edasivaadete summa, kõrguskasvude summa ja keskmiste kõrguskasvude summa järgi teostatakse lehekülje kontroll . Leitakse käigu sulgemisviga. Instrumendi horisondi meetodil arvutatakse vahepunktide kõrgused. Etteantud mõõtkavas kantakse maa-ala vertikaalplaanile punktid. Seejärel kantakse plaanile situatsioon ja iga punkti juurde kõrgus täpsusega 0,01 m. Interpoleeritakse horisontaalid ja tõmmatakse horisontaalid valitud lõikevahet silmas pidades. 14. Horisontaalide analüütilisel interpoleerimisel saavutatakse kõige suurem täpsus. Horisontaalide asukohad leitakse sarnaste kolmnurkade lahendamisega. Sarnastest kolmnurkadest kirjutatakse välja suhted. Sellest suhtest kirjutame välja võrdused, võrdustest leiame joone horisontaalprojektsiooni kauguse punktist A esimese horisontaalini, ning punktist A teise horisontaalini. 15
· selle lõike suurim väändepinge max mõjub ritkülik-ristlõike pikema külje keskel (Joon. 3.27) (see on ristlõike ohtlik punkt); h 10 · ristlõike külgede suhe on: c = = = 3.3 ; b 3 · konstandi Kh leidmiseks interpoleeritakse lineaarselt (p. 3.5.3.1): kui h / b = 3, siis K h = 0.267 , järelikult: kui h / b = 5, siis K h = 0.312 3.3 - 3 kui h/b = 3.3, siis K h = 0.267 + (0,312 - 0.267 ) = 0.274 ; 5-3
16. Kuidas toimub horisontaalide analüütiline interpoleerimine? 17. Kuidas toimub horisontaalide graafiline interpoleerimine? Horisontaalide interpoleerimiseks ühendatakse lähimad punktid omavahel kolmnurkadeks, saadakse TIN mudel horisontaalide interpoleerimiseks. Kolmnurkade saamiseks kasutatakse vaid neid punkte mille kõrgus vastab maapinna kõrgusele (pole teepinna, kaevu kaane vms ümbritsevast maapinnast madalamal või kõrgemal oleva objekti kõrgus). Horisontaalid interpoleeritakse graafilisel meetodil (joonpaleti abil). Selleks asetame joonpaleti suvaliselt joonele, seame esimese punkti õigele "kõrgusele" ja fikseerime sirkliga läbi esimese punkti kui pooluse. Pöörame paletti ümber pooluse, seni kui ka teine punkt jõuab õigele "kõrgusele". Torkame läbi joone ja paralleeljoonte lõikepunktid ja kirjutame punktidele juurde nende "kõrgused". Hiljem sama kõrgusega punktid ühendatakse. 18
7. Plaani koostamine - koordinaatide võrgu konstrueerimine - mõõdistuskäigu punktide plaanile kandmine koos kõrgustega - situatsiooni ja reljeefi mõõdistuspunktide plaanile kandmine koos kõrgustega - horisontaalide konstrueerimine - plaani vormistamine Horisontaalide askoha määramiseks plaanil võib kasutada kas graafilist või analüütilist interpoleerimist. Interpoleerimisel tuleb juhinduda krokii admetest ja interpoleeritakse ainult krokiil tähistatud ühesuguse kaldega suundadel. Horisontaalide konstrueerimisel peab olema ette antud nõutav horisontaalide lõikevahe. Horisontaalide absoluutsed kõrgused peavad olema lõikevahe täisarvkordsed. Interpoleerimisega saadud punktid tuleb omavahel ühendada sujuva kõverjoonega, kui punkte on plaju, siis on soovitav interpoleerimise käigus neile juurde kirjutada kõrgused. Horisontaalide joonestamisel tuleb silmas pidada:
Joonis 13. Läbipaistvuse kontrollpunktide vahel interpoleeritud süsteemi väljund maksimumide keskmise (tavaline joon), hägusa c-keskmistamise (paks joon) ja raskuskeskme (katkendlik joon) häguärastamismeetoditega. Nagu näidatud jaotises 8 on hägusa c-keskmiste häguärastusmeetodi rakendamise tulemuseks 0-ndat järku TS süsteemiga ekvivalentne süsteem ja läbipaistvuse kontrollpunktide vaheline interpolatsioon on sel juhul lineaarne (joonis 13). Raskuskeskme meetodiga interpoleeritakse kõver, mille täpne kuju sõltub süsteemi ülejäänud parameetritest, millest olulisemaks on aktiivsete reeglitega seotud väljundi liikmesfunktsioonide aluste suhe teineteise 1.11.2 Liikmesfunktsioonide tüübi roll 28 suhtes. Kui kaks liikmesfunktsiooni on võrdsed, kulgeb väljund ümber lineaarse interpolatsiooni lõigates seda keskpunktis. Kui üks liikmesfunktsioonidest on teisest suurem, kaardub interpoleeritud väljund
2 Koormuste suurus (1) Gruppi H kuuluvate katuste vertikaalkoormuse normatiivsed suurused on toodud tabelis 3. Ühtlaselt jaotatud koormuse qk suurus on antud katuse pinna horisontaalprojektsioonile. Tabel 3 Katuste normatiivne kasuskoormus Katus qk (kN/m2) Qk (kN) Grupp H · kalle < 200 0,75 1,5 · kalle > 40 0 0 1,5 0 0 Kalde 20 ...40 puhul qk väärtus interpoleeritakse (2) Üksteisest sõltumatute koondatud koormuste Qk ja ühtlaselt jaotatud koormuse qk mõju vaadeldakse eraldi. Projekteerimise alused 53 (3) Tabelis 3 antud koondatud koormuse mõjumispinnaks võetakse ruut küljepikkusega 50 mm. (4) Pinna suurusest tuleneva vähendusteguri suuruseks võetakse: A = 1 (7.1) (5) Redelite, käiguteede jms koormused võetakse tabelist 3 kaldele < 200
f y 0 t 0 2hi Ni,Rd = + 2be, p 3 sin 1 sin 1 1) X-liidetel, millel < 90° kasutatakse väikseimat väärtust kahest: väärtus siit tabelist või ülekatteta K- ja N-liidetele antud väärtus tabelist 9.4. 2) Kui 0,85 1, 0 interpoleeritakse vöö liitepinna kandevõime lineaarselt kandevõime, kui = 0,85 ning vöö külgpinna mõlkekandevõime või võrguvarda kandevõime, kui = 1,0 vahel, (olenevalt kumb neist on määrav) Vöö külgpinna mõlkekandevõime valemis: 10 f y 0t0 tõmbevööl fb = fy0 beff = bi bi b0 / t0 f yiti survevööl fb = fy0 (T- ja Y-liidetel) ja
annaabi.ee 
