Howard Gardner kirjeldab enda teoorias kuut võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet. 1)Keelealane e. Lingvistiline intel. seondub keelekasutamisega. 2)Loogilis-matemaatiline intel. on oluline matem. Ja loogika ül. Lahendamisel. 3)Ruumialane intel. Tähendab head ruumitaju 4)Kehalis-kinesteetiline inteligentsus on seotud enda tunnete tajumisega, liigutustega. 5)Muusikaline inteligentsus hõlmab muusika mängimist, kuulamist,loomist. 6)Personaalne intel. Jaguneb omakorda Interpersonaalseks(isikutevaheline)-tajumine ja mõistmine teisi inimesi ja oskus teistega suhtelda. Intrapersonaalne(isikusisene)-enda võimete, seesmiste seisundite, käitumise põhjuste tajumine ja eristamine. A. Binet koostas esimese testi. Inteligntsuskvoot e. IQ mõõdetakse intel. Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole.3 liiki vajadused.* Füsiolooloogilised vajadused, mille rahuldamata inimene elada ei saa, sureb.nt jook , õhk
ressursside tühjenemine. Indiviidil puudub taastumise allikas. Tunne, et füüsiline kui ka psüühiline jõud on ammendunud. Seda nimetatakse põhiliseks stressidimensiooniks. Isiksuse muutus. Negativism, künism, soovimatus üldse millegi või kellegagi tegelda, millega kaasneb ideaalide kadumine. Alguses toimivad nimetatud nähtused indiviidi kaitsvalt, kuid hakkavad järk-järgult isiksust laastama. Seda nimetatakse interpersonaalseks stressidimensiooniks. Vähenenud isiklik suutlikkus. Tunne, et tööalane kompetentsus ja töö produktiivsus on vähenenud. Sageli on see seotud depressiooniga ning suutmatusega tööl esitavate nõudmistega toime tulla. Seda nimetatakse enesehinnanguliseks stressidimensiooniks. Selle kõige tekkepõhjused võivad kergelt olla : Füüsiline väsimus. Kehaline väsimus, uneprobleemid. Ilmnevad lihaspinged
loogilis-matemaatiline intelligentsus on oluline mitmete abstraktsete probleemide ning matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel; ruumialane intelligentsus viitab ruumitajule ja ruumis orienteerumise võimele; kehalis-kinesteetiline intelligentsus on seotud oma keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega; muusikaline intelligentsus, mis hõlmab muusika mängimist, loomist ja kuulamist; personaalne intelligentsus, mis jaguneb interpersonaalseks (isikutevaheliseks, hõlmab suhtlusoskust ja teiste mõistmist) ning intrapersonaalseks (isikusisene, oma võimete, tunnete, käitumise põhjuste tajumine ja eristamine) Intelligentsuse mõõtmine. Sai alguse 1904 Alfred Binet’ ja Theodore Simoni poolt ministeeriumi tellimusel välja töötatud testiga, mille eesmärgiks oli mõõta laste vaimset arengut, st sõeluda välja need, kes tavakoolis hakkama ei saa
Ruumis olijad jälgivad, mis juhtub informatsiooniga. Pidada silmas, et oluline on edasi anda seda, mida ise sain. Võimalusel lindistada, et pärast oleks võimalik analüüsida. Mis juhtus informatsiooniga? Mis kadus kõigepealt? Mis moondus? Mis tuli juurde? Kommunikatsiooni on võimalik jaotada ka interpersonaalseks ja intrakommunikatsiooniks. Esimene neist tähendab kõnelemist teiste inimestega (kasutades kas sõnalisi või mitteverbaalseid vahendeid), teine aga iseendaga kommunikeerumist, iseendaga arupidamist. Intrakommunikatsioon väljendub ka päevikupidamises, kunstiteoste loomises, kirjades, meditatsioonis, sisemonoloogis. Mõtle ja analüüsi erinevaid suhtlemissituatsioone. Leia
annaabi.ee 
