SKYPE Mis on skype? Skype on IPkõnedel põhinev internetitelefon, mis sarnaneb MSN Messengerile Skype'i loojateks on Niklas Zennstörm ja Janus Friis Skype Group'i peakontor asub Luksembrugis. Skype'i võimalused Skypel on nii tasuta (skype'ilt skype'ile) kui tasuline teenus (võimaldab helistada tavatelefonidele ning võtta vastu kõnesid tavatelefonidelt). Võimalik kasutada välksõnumeid, kui vestluseks pole sobiv aeg Tasuta videokõned Programmi saab alla laadida tasuta ja seda on lihtne kasutada
kokkuühendamiseks ühe hoone või territooriumi piires. Kaugühenduste puhul toimub kettavõrgu liiklus üle ATM'i, SONET'i või pimekiu. Et avarii korral tagada täielikku taastumist, kasutatakse topelt- ehk liias-kettavõrke, mis asuvad füüsiliselt eri kohtades ja üks on teise peegliks. Populaarseks on muutumas kettavõrgu variant IP-salvesti (IP storage), mis võimaldab IP-protokolli kasutavat andmeedastust üle kiire Gigabit Ethernet'i või üle Interneti ükskõik kuhu maailmas Internetitelefon ehk IP-telefon ehk VoIP Internetitelefon või IP-telefon (inglise keeles ka VoIP, Voice over Internet Protocol 'Hääl üle InternetiProtokolli') on kõneside liik, mille puhul kasutatakse heli transpordiks IP andmesidepakette, mida liigutatakse üle Interneti või kohtvõrgu. Tuntuim internetitelefoni pakkuja on Skype.
põlvkonna mikrokiibid kasutavad valgust üha rohkem informatsiooni edastamisel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 13 Kasutatud allikas: vikipeedia https://et.wikipedia.org/wiki/Infotehnoloogia https://et.wikipedia.org/wiki/Info-_ja_kommunikatsioonitehnoloogia https://et.wikipedia.org/wiki/Internetiprotokollistik https://et.wikipedia.org/wiki/Internetiprotokoll https://et.wikipedia.org/wiki/Internetitelefon 14
Early 1990’s – WWW (hypertext, HTML, HTTP, 1994 – Mosaic, later Netscape, late 1990’s – commercialization of the WWW). 15. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt * Andmekadu – mõned rakendused võivad kaotada natuke andmeid (audio, video, interactive games), mõned jällegi nõuavad 100% edastust (failiedastus, e-mail, veebidokumendid, instant messages). * Ribalaius – mõned rakendused vajavad kindlat minimaalset ribalaiust, et efektiivselt andmeid edastada (internetitelefon, multimeedia, mängud). Elastsed rakendused (e-mail, failiedastus, veebidokumendid, instant messages) kasutavad võimalikku olemasolevat ribalaiust, ükskõik kui väike see ka poleks. * Aeg – osad rakendused nõuavad väikest ajaviidet (~100 millisekundit), et toimida efektiivselt (internetitelefon, multimeedia, mängud, osalt ka instant messaging). 16. HTTP Hypertext transfer protocol. Klient ja server saavad rääkida üksteisega HTTP sõnumeid edastades
kaotsiminekut. Kui me võtame näiteks failiedastuse, siis sellel puhul ei pruugi andmete kaotsimineku puhul fail enam töötadagi, samal ajal kui muusika kuulamisel üle võrgu ei ole kahju nii suur kui üks sekund laulust kuulmata jääb. Sellepärast sõltubki rakenduse valikust ka protokolli valik võrgus. 2)Andmeedastuskiirus/ribalaius mõned rakendused vajavad mingisugust minimaalset andmeedastuskiirust/ribalaiust, et ülekanne oleks efektiivne. (nt internetitelefon, mängud) Kui selline ülekandekiirus ei ole tagatud, siis rakendus peab kodeerima/dekodeerima teisel kiirusel või siis lihtsalt alla andma. Elastsed rakendused (nt e-mail, failiedastus) kasutuvad ära nii palju andmeedastuskiirusest kui võimalik, ükskõik kui väike see ka on. 3)Ajalised viited rakendused, mis on seotud näiteks telefonivestluse või mingisuguse mänguga nõuavad pidevat andmevoogu otspunktide vahel. Liiga suured
MSN, Skype. Vestlustehnoloogiat hakati e-infoteeninduses rakendama 1995. aastal. Sel aastal eksperimenteeris IPL tekstipõhise vestluskeskkonnaga MOO. Mõni aeg hiljem tulid veebipõhised tooted nagu näiteks WebMasteri poolt turule toodud tarkvara ConferenceRoom. Samuti rakendati ka lihtsaid chat-tehnoloogiaid (Instant Messenger, Human-Click, Livehelper), eelkõige päringute täpsustamisel (päringuintervjuu läbiviimiseks). Internetitelefon Skype. Vestlusteenuse eelised: · otsene suhtlemise võimalus kliendiga; · sobilik klientidele, kes kannatavad kuulmis- või rääkimispuude all; · kliendil on võimalus vestlus salvestada; · valesti kuulmine ei ole võimalik. Samas on vestlusteenusel ka mitmeid kitsaskohti: · aeganõudvam kui traditsiooniline teatmeteenindus, kuna kõik, mida infoteenindaja