Tekib küsimus, et mis saab tänapäeva noorte lapsepõlvest? Meenutada on neil siis pärast seda, et mis windows oli nende arvutil või millised arvutimängud olid nende lemmikud? Ükskord pidin oma tädilapsi hoidma. Lausa õudne oli vaadata, kuidas lapsed ei oska enam omavahel materjaalsete mänguasjadega mängida, vaid kaklevad arvuti pärast. Saan aru, et me elama e-riigis, aga see ei tähenda, et isegi algklassilapsed ei saa enam omavahel õues kokku, vaid suhtlevad hoopis internetiteel. Paljud arvutimängud, mis nii noored poisid kui ka tüdrukud mängivad, sisaldavad tohutult vägivalda, mida rakendavad need samad mängusõltlased ka reaalses elus. Kunagi polnud naistel õigusi. Kõrgetel ametikohtadel said olla ainult mehed, samamoodi olid mehed ka perepead ja otsustajad kõiges. Juba ammu on muutunud nii naiste kui ka meeste õigused võrdseks. Aga nüüd on tunne, et samamoodi juhtub ka laste ja täiskasvanute suhtes
Internetiühendust omavaid leibkondi on Eestis 67%, mis on Euroopa keskmisest mõnevõrra kõrgem tase. Internetiühendust omavate leibkondade hulk on Eestis võrreldes 2011. aastaga kasvanud 3%. Kõige rohkem leibkondi omab internetiühendust jällegi Hollandis (93%), Rootsis (90%) ja Taanis (86%). Alla poole leibkondadest omab internetiühendust Kreekas(42%), Bulgaarias (44%), Rumeenias (45%) ja Portugalis (48%). Interneti teel kõnede tegemine Internetiteel kõnede tegemises on Eesti leibkonnad esirinnas seda võimalust kasutab 48% leibkondadest. Eestist aktiivsemad interneti teel helistajad on Leedus (64%), Bulgaarias (52%) ja Lätis (51%). Kõige vähem kasutatakse interneti teel helistamist Portugalis (15%) Rumeenias (16%) ja Hispaanias (18%). Teenuspakettide kasutamine 53% Eesti leibkondadest kasutab teenuspakette. Selle tulemusega asub Eesti samuti Euroopa kõige enam teenuspakette kasutavate riikide hulgas.
kaalutlustel juhuks, kui klient osutub ohtlikuks iseendale või teistele. Klienti tuleb samuti teavitada nõustaja isikust, kompetentsusest ja sertifikaatidest, et klient saaks kindel olla, et tegemist on professionaalse nõustajaga. Klienti peab teavitamapotentsiaalsetest kasudest ja riskidest seose online nõustamisega. Enne nõustamistegevusega alustamist peab saama kliendilt eelnevalt informeeritud nõusoleku. NB! Internetiteel nõustamisele kehtivad samad nõuded kui näost-näkku nõustamisel ning nõustaja peab hindama, kas online-suhtlus vastab konkreetse kliendi vajadustele ja olukorrale. Online-kliendid võivad esitada valesid andmeid vanus, kontaktinfo, või pöördumse põhjustanud probleemi osas. Online-nõustamise puhul tuleb teha kindlaks, kes on see klient, keda nõustatakse, et otsustada, kas online nõustamine pole äkki vastunäidustatud. Teenuse kättesaadavus
Võlanõustaja ongi see spetsialist, kes osutab professionaalset abi, et ennetada neid võlgasid või likvideerida need ja suunata, kuidas tulla toime edaspidi. Milles siis seisneb ikkagi võlanõustamise vajalikkus? Võlanõustamine on mõeldud eelkõige neile, kes ei suuda enam oma laenude maksmisega hakkama saada või kes tunnevad, et vajavad professionaalset abi võlgade ennetamiseks. Võlanõustaja põhiliseks tööks on klientide nõustamine nii silmitsi, telefoni- ja internetiteel, samuti on nõustaja tööks võlgade ennetamine ning ka töö hindamine ja kvaliteedi tagamine. Võlanõustamise protsess võib olla päris pikk ja aeganõudev, terviklikult on sel neli elementi: finantsjuriidiline võlanõustamine, psühhosotsiaalne võlanõustamine, elulis-praktiline nõustamine ja ennetav nõustamine. Võlanõustamise nõustamisalastest elementidest lähemalt: - Finants-juriidilisel nõustamisel tutvutakse võladokumentidega ning tehakse kindlaks kui
annaabi.ee 
