*mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust *kujundada ühiseid arusaamu (väärtushinnanguid) ning käitumisviise *kujundada avalikku arvamust, muutes ühiskonna huvid ning poliitilised otsused kõigile nähtavaks *vahendada teadmisi *pakkuda meelelahutust 3)Mis on tsensuur? Tsensuur on ajakirjanduse jms läbivaatamine riigiasutuse poolt 4)Tänapäeva meedia süsteemi osad (4) *Trükiajakirjandus e. press *raadio *televisioon *internetiportaalid 5)Kes mõjutavad meediat? *omanikud *reklaamiandjad *ajakirjanikud *infoallikad *meediatarbijad 6)Mis on osalusajakirjandus? Osalusajakirjandus on mitteprofessionaalide osalusega valmiv ajakirjandus 7)Mis on ajakirjandusvabadus? Ajakirjandusvabadus on ajakirjanduse õigus vabalt edastada informatsiooni 8)Mis on kommunikatsioonivabadus? Kommunikatsioonivabadus= sõnavabadus+ õigus saada informatsiooni 9)Suulised infoallikad *osaleja *tunnistaja *pealtnägija *sündmuskohal viibiv ajakirjanik
toodet m��a, v�imule p��seda jne. ) 2. Meedia rollid on �hiskonnas *teabe/info pakkumine *arvamuste/seisukohtade avaldamine *asutuste tegevuse m�jutamine *kujundada arusaamu, k�itumisviise *meelelahutuse pakkumine *teadmiste vahendamine *arvamuse kujundamine 3. S�navabadus - Iga�hel on �igus avaldada oma arvamusi, ideid, veendumusi ja muud informatsiooni. �ksk�ik kuidas - s�na v�i pildi abil. (P�hiseadus �45) 4. Meedia liigid *press e. ajakirjandus *raadio *internetiportaalid *televisioon 5. Meediateksti liigid + iseloomustus *ajakirjandustekstid - meelelahutav, objektiivne, avaldavad arvamist *reklaam - m�jutav, toodet kutsutakse tarbima *propaganda - poliitilise sisuga, �lesandeks m�jutada 6. Uudisek�nnise p�hikriteeriumid *v�rskus *emotsionaalne/geograafiline l�hedus *tuntud osalejad *konfliktid, vastuolud *erakordsus *p�evakajalisus 7. Uudise �lesehitus *ajakirjanik erapooletu *ei kajastu reporteri arvamus
Infoühiskonna arengukavas nähakse ka ette, et kõigil elanikel on vähemalt elementaarsed oskused arvuti ning interneti kasutamiseks (Eesti infoühiskonna arengukava 2013, 2006). Siinkohal on küll igale soovijale tehtud võimalikuks osaleda erinevatel koolitustel ja kellel igasugune infokirjaoskus puudub, siis tõenäoliselt ei soovigi ta seda omandada. 3 Enesehinnangu langust põhustavad ka internetiportaalid, kuhu on üles pandud "rikaste ja kuulsate" fotod, mis on fototöötlusprogrammidega muudetud ideaalseteks. Arvukalt võib leida ka foorumeid, kus antakse soovitusi kehakaalu kaotamiseks, et saada ideaalne keha. See kõik kujundab inimeste arusaama iluideaalist ja tekitab väga paljudes tõsist enesehinnangu langust, mille tagajärjeks võivad olla buliimia ja anoreksia (Luik, 2009). Sellelaadse propaganda vastu astus esimese riigina Prantsusmaa, kus võeti vastu
lisaks luterlikule kirikule ka teisi konfessioone ja religioone. Lisaks nimetatud kogumikele leidub ka mitmeid ülevaateartikleid enamasti võõrkeelsetes kogumikes või ajakirjades.12 Teemaga seotud artikleid ilmub regulaarselt veel ka akadeemilistes väljaannetes Usuteaduslik Ajakiri, Akadeemia, Tuna, Mäetagused jne. Aktiivselt annavad usu- ja kirikuelus toimuvast ülevaadet mitmed perioodilised väljaanded (Eesti Kirik, loodud 1990) ja internetiportaalid (Meie Kirik, loodud 2007 ja Kirik & Teoloogia aastast 2011, aastatel 2001-2011 ka Kompass), oma arvamusi ja kommentaare on ajakirjanduse ja erinevate meediavormide (sotsiaalvõrgustik) vahendusel avaldanud mitmed eesti teoloogid. Mitmed teemaga seotud religioossed ja kiriklikud sündmused leiavad samuti kajastamist ka peavoolumeedias ja rahvusringhäälingus, pälvides enamasti ka laialdast tähelepanu. Allikate hulk, maht ja iseloom on olenevalt käsitletavast ajaperioodist väga erinev.
Arvan, et minu romaan jätab lugejale võimaluse teha oma valikud ise. Ma ei ütle, et ära tee seda või ära tee toda, ma räägin ühte lugu. Sellest, kuidas võib minna. Mida ei tohiks noor karta, kui ta tahab kirjanikuks saada? Ei tohiks karta proovimist. Ei tohi mõelda, kas ma oskan. Kui on mingigi soov kirjutada, siis laske käia, isegi kui te ei leia kohe suurejoonelist vastukaja. On kõikvõimalikud internetiportaalid, kuhu saab oma kirjutisi täiesti vabalt, ilma veel keegi olemata, üles panna. Ja kui on pisut asjalikumad tekstid, on noorte kirjandusajakiri «Värske Rõhk» valmis appi tulema. See võib noortele suurepärane hüppelaud olla. Milline sinu meelest on hea raamat? Raamat on hea, kui suudab tekitada lugemise ajal jõnksu ja pärast lugemist järellainetuse. Olen üritanud oma raamatuid kirjutada nii, et pärast nende lugemist värin sisse jääks. Seega kas siis Mängult või päriselt?
Lisaks näeb Tallinnas kolme venekeelset kaabelkanalit: STV, OrsentTV ja TVN. Üks kaabelTV kanal on Narvas. Venekeelne elanikkond jälgib siiski rohkem Venemaa telekanaleid. 1991. aastal loodi pressi eneseregulatsiooni organina Avaliku Sõna Nõukogu, 1997 võtsid Eesti ajakirjanikud vastu eetikakoodeksi. 2002 asutas Eesti Ajalehtede Liit oma liikmeslehtede kohta käivate kaebuste arutamiseks Pressinõukogu, millega hiljem liitusid ka ringhäälingud ning mõned internetiportaalid. ASN tegutseb laiapõhjalise meediakriitilise ekspertkoguna, olles eneseregulatsiooni organ Eesti Ajakirjanike Liidu liikmetele. Uuest professionaalsest identiteedist Võime öelda, et Eesti taasiseseisvumine kasvas välja süsteemist enesest. Hirm süsteemi kõikvõimsuse ees oli vahepealsete aastatega kahanenud. Absurditeatrit ei suudetud lõpmatuseni enam kaasa mängida. 1980. aastate lõpul alanud muutuste üheks eestvedajaks oli eesti ajakirjandus
annaabi.ee 
