1) See takistab seadmetevahelist otsesidet: era-aadressidega seadmed või infotooted vajavad avalikus Internetis suhtlemiseks vahesüsteemi; 2)See muudab süsteemi keerulisemaks, sest kaasatud on kahte eri liiki arvutid, millest ühel on era-aadressid ja teisel avalikud aadressid. Sageli suurendab see võrkude loomise ja hooldamise ning rakenduste väljatöötamise kulusid. Parim asi on see et NAT tõlgib ruuteri jaoks internetiaadresse ja see võimaldab ühe välisvõrgu aadressi jagada laiali kaheks või rohkemaks sisevõrgu aadressiks ehk internetti jagada
tähistamiseks) USA-s hakkas esimesena IPv6-l põhinevat üleriigilist kommertsteenust pakkuma NTT tütarfirma Verio jaanuaris 2004. IP-aadress internetiaadress IP võrku (TCP/IP võrku) ühendatud arvuti või muu seadme identifikaator. Sõnumite marsruutimine toimub vastavalt sihtkoha IP-aadressile. Isoleeritud võrgus võib seadmetele omistada suvalisi IP-aadresse, peaasi et need ei korduks, kuid Internetiga ühendatud võrkude puhul tuleb kasutada registreeritud aadresse (internetiaadresse). InterNIC Registration Service registreerib internetiaadresse neljast klassist: A-klass, mis on mõeldud suurtele võrkudele ja toetab 16 miljonit hosti B-klass, mis on mõeldud keskmise suurusega võrkudele ja toetab 65000 hosti C-klass on mõeldud väikestele võrkudele, kus on alla 256 hosti D-klass on mõeldud multiedastusvõrkudele IP-aadresse väljendatakse harilikult nelja omavahel punktidega eraldatud kümnendarvuga, kus
marsruutimisprobleemi jagamine väiksemateks probleemideks. 31. IP AADRESS JA MAC AADRESS, ARP ==> IP-aadress - IP-aadress, internetiaadress IP võrku (TCP/IP võrku) ühendatud arvuti või muu seadme identifikaator. Sõnumite marsruutimine toimub vastavalt sihtkoha IP-aadressile. Isoleeritud võrgus võib seadmetele omistada suvalisi IP-aadresse, peaasi et need ei korduks, kuid Internetiga ühendatud võrkude puhul tuleb kasutada registreeritud aadresse (internetiaadresse). InterNIC Registration Service registreerib internetiaadresse neljast klassist: A-klass), mis on mõeldud suurtele võrkudele ja toetab 16 miljonit hosti; B-klass), mis on mõeldud keskmise suurusega võrkudele ja toetab 65000 hosti; C-klass) on mõeldud väikestele võrkudele, kus on alla 256 hosti; D-klass) on mõeldud multiedastusvõrkudele. /// Iga klassi IP-aadressil on oma formaat, kus esimesed bitid näitavad aadressi klassi, siis tuleb
liikluse vähenemine ja marsruutimisprobleemi jagamine väiksemateks probleemideks. 31. IP AADRESS JA MAC AADRESS, ARP ==> IP-aadress - IP-aadress, internetiaadress IP võrku (TCP/IP võrku) ühendatud arvuti või muu seadme identifikaator. Sõnumite marsruutimine toimub vastavalt sihtkoha IP-aadressile. Isoleeritud võrgus võib seadmetele omistada suvalisi IP- aadresse, peaasi et need ei korduks, kuid Internetiga ühendatud võrkude puhul tuleb kasutada registreeritud aadresse (internetiaadresse). InterNIC Registration Service registreerib internetiaadresse neljast klassist: A-klass), mis on mõeldud suurtele võrkudele ja toetab 16 miljonit hosti; B-klass), mis on mõeldud keskmise suurusega võrkudele ja toetab 65000 hosti; C-klass) on mõeldud väikestele võrkudele, kus on alla 256 hosti; D-klass) on mõeldud multiedastusvõrkudele. /// Iga klassi IP-aadressil on oma formaat, kus esimesed bitid näitavad aadressi klassi, siis tuleb võrgu aadress ja lõpuks kohalik (lokaalne)
väljundi liini kiirusest ei piisa. Probleemid samad mis sisendi puhul (viide, andmekaod). 36. Ipv4 ja Ipv6 IP on võrgukihi protokoll, mis tegeleb loogilise adresseerimisega. IP'd on mõeldud võrguliideste tuvastamiseks (arvutitel on neid tavaliselt üks ja ruuteritel mitu). IPv4 iga IP on 32 biti (4 baiti) pikk ja seetõttu on aadresse kokku 232. IP aadress kirjutatakse kümnendnumbritega ja iga bait eraldatakse punktiga. InterNIC Registration Service registreerib internetiaadresse neljast klassist: A-klass), mis on mõeldud suurtele võrkudele ja toetab 16 miljonit hosti; B-klass), mis on mõeldud keskmise suurusega võrkudele ja toetab 65000 hosti; C-klass) on mõeldud väikestele võrkudele, kus on alla 256 hosti; D-klass) on mõeldud multiedastusvõrkudele. Aadress koosneb kahest loogiliselt osast: võrgu- ja hostiosast (kusjuures esimesed bitid näitavad ka aadressi klassi). Võrguosa identifitseerib alamvõrgu ja hostiosa identifitseerib konkreetse masina selles
Nii õpikus kui ka töövihikus on need märgitud lühenditega MA, UMA ja EA. Tekstis esinevad kohanimed tuleb alati kaardilt või atlasest üles otsida, ka siis, kui arvad nende asukohta teadvat. Et kohti lihtsamini leida, on soovitatav kasutada kohanimede registrit, kui see on atlase või kaardi juures olemas. Arvuti kaartidel saab enamasti vajaliku kohanime otsingusse kirjutada ning arvuti ise otsib ja näitab, kus see koht paikneb. Kasutades arvutit, leiad palju internetiaadresse, mis aitavad geograafiat õppida. Neid on soovitatud Tartu Ülikooli kooligeograafia kodulehel http://www.geo.ut.ee/kooligeo/linkgeoloogia.php3 Õpikus on väike mõistete sõnastik (lk 102). Alati, kui kohtad võõrast mõistet, vaata selle tähendus järele. Kasutada võid ka näiteks Kooligeograafia sõnastikku (Koolibri, 2006) või mõnda muud sõnastikku, küsida õpetajalt, kaasõpilaselt. Võib-olla on see mõiste juba varem õpitud, sina aga oled unustanud
annaabi.ee 
