Sarnasused erinevused Ehitised on isikupäratud, lamekatused, pidi olema Funktsionalism põhirõhk odavusel ja suurel mugav ja majanduslikult läbimõeldud .Enamjaolt mahul,eeldas kerget vormi.Geomeetriline.Arvestati kõrged ja otstarbekad. erinevate materjalide omapära. Ehitised on siledapinnalised, aknad ristkülikukujulised, Internatsionaalses arhitektuuris mõned üksikud ka ringjad.Loobuti enamikest stiilis,karkassehitised,klaasist kaunistustest kardinaseinadristtahukakujulised mahud,kõrged ehitised Orgaaniline funktsionalismis ei ole vorm enam nii karmja on voolujooneline.põhirõhk mugavusel.kõrged
Mõlemad hooned on arhitektuurilt sarnased. Mõlemad on suurehitised. Keskuse modernism oli maskeeritud kontseptuaalseks ja loominguliseks. 6. Kawe Plaza, Pärnu mnt 15, Tallinn Hoone valmis 30. oktoobril 1998. Selle projekteeris Eesti päritolu Kanada arhitekti Henno Sillaste. Hoone on saanud oma nimetuse ühe omaniku Karl Wellneri vanaisa auks Kawe Plazaks. Hoone näol on tegemist modernistliku arhitektuuriga. See on internatsionaalses stiilis mahu väljendamine, pigem tasakaalu kui sümmeetria väljendamine ja kõigi kaunistuste kõrvalejätmine. 7. KUMU, Tallinn Arhitektiks on Pekka Vapaavuori. Hoone valmis 2005. aasta sügisel. Funktsionalistlik ehitis. Ehitatud spetsiaalselt kunsti esitlemiseks. Hoonel on ümmargune põhiplaan. Kasutatud on mitmeid materjale- dolomiit, vask, puit. Hoone juures on rõhutud pigem suursugususele kui detailidele. Kasutatud allikad: http://www.kul.ee/
14)kes oli kõige tuntum tegevusmaalia, kuidas tegi, missugune töö välja nägi?Robert Motherwell. kunst oli rahulikum kui pollockil, rajas teoseid mustadele ja valgetele pindadele, tihti poeetilise ja ideoloogilise pretensiooniga. nteleegia hispaania vabariigile nr.34. 15)millal ja kus võeti kasutusele mõiste ,,internatsionaalne stiil"?millised ehitised? võeti kasutusele 1932 USAs. iseloomulik oli risttahuka kuju ja sileda krohviga kaetud pinnad, lamekatused. 16)mis oli internatsionaalses stiilis positiivset, negatiivset? posit: see rahuldab ka sotsiaalseid vajadusi, pakub eluruume ja tööd paljudele inimestele. kui nad olid ükskikult-värsked ja mõjuvad, kui palju, muutusid igavaks. neg: seal kus oli ühiskond viletsam, sündisid sotsiaalsed probleemid selle kunstiga. 17) millest sai nime internatsionaalse stiili alaliik orgaaniline arhitektuur? sai nime sellest, et kuntsnikud püüdsid tõestada, et funktsionaalsus ei pea olema seotud kuupide ja risttahukatega,
ülesehitusele. 7. Mis võib hinnangulise lähenemise puhul ohtlikuks saada? Kriitiku subjektiivsus, isiklikud eelarvamused või väärtushinnangud, ühekülgne vaatenurk. 8. Kes võib olla ,,absoluutse tõe" kuulutaja? Autoriteet, partei, nt marksistlik - leninlik kirjanduskriitika. 9. Mis on ,,tertium comparationis"? Ühisosa ehk võrdlusalus. 1. Millal tekkis ja mida uurib võrdlev kirjandusteadus? Tekkis 19. saj algul (romantism). 1) Ületab rahvuskirjanduse piirid 2) Uurib rahvuskirjandust internatsionaalses kontekstis 3) Uurib erinevate rahvuskirjanduste omavahelisi suhteid 4) Võrdleb erinevaid tekste, epohhe, suundumusi ja toob välja erinevused/sarnasused ja võimalikud omavahelised mõjutused. 2. Püüdke tuua näiteid eesti kirjanduse ,,rahvusvahelisusest". Jaan Kross, sest teda on tõlgitud paljudesse erinevatesse keeltesse. Paguluskirjandus on paremini mõistetav rahvusvahelisel taustal teades nii eesti kui pagulaste uue kodumaa tingimusi. 3
neile väga kasulik. See on väga õigeaegne raamat." Komparativistlik e. võrdlev Vajalik on teatud ühisosa e. võrdlusaluse olemasolu (tertium comparationis). Võrrelda võib: Ühte zhanrisse kuuluvaid tekste: nt sonette Sarnased teemad ja motiivid: nt koduigatsuse motiiv erinevates tekstides Tekstide erinevaid variante Võrdlev kirjandusteadus ületab rahvuskirjanduse piirid uurib rahvuskirjandust internatsionaalses kontekstis uurib erinevate rahvuskirjanduste omavahelisi suhteid Võrdlev kirjandusteadus võrdleb erinevaid tekste, kirjanduslikke epohhe või suundumusi, erinevate kirjanike loomet rahvuskirjanduse piire ületaval tasandil, tuues välja nende sarnasused, erisused ja nende võimalikud omavahelised mõjutused. Võrdlev kirjandusteadus 19