(Eesti majandus, lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis, Mainori kõrgkool, 2008, lk 157) Kokkuvõtte Eesti riik ja selle poliitika mõistavad innovatsiooni tähtsust ja vajadust. Tuuakse alati välja mitmeid variante ja lahendusi, kuidas Eesti innovaalitisust tõsta. Eesti innovaatilisus on 6 aasta-aastalt kasvanud ning seda näitavad ka erinevad internatsionaalsed näitajad ja indeksid. Seega võib öelda, et Eesti areneb suure tempoga ning isegi siis, kui teised Ida- Euroopa riigid ei suutnud arenenud riikidega konkureerida, Eesti aga üritas. Tänapäevani Eesti areng aina kasvab ning innovaalisisuse protsesse meie riigis võib nimetada progressiks. Samas, kui mitte kõikides arengu riikides see isegi toimubki. Hüpoteesid, mis olid kodutöö alguses välja toodud on enamasti täidetud. Mitmetes
Venemaa varjaagidega. Muistsetest eestlastest kui viikingite maailma täieõiguslikest liikmetest annavad tunnistust rohked kalmeleiud. Mõistagi maeti koos ehete ja relvadega vaid ühiskonna rikkamaid liikmeid, piirkondade ja külade vanemaid ning nende perekondi. Relvad ja ehted, mis koos surnuga põletati, olid mõnikord Skandinaavia päritolu või sealsete eeskujude järgi kohapeal valmistatud. Eriti internatsionaalsed on olnud relvad, mis on ka mõistetav, kuna sõjas oli vaja püsida naabritega võrdsel tasemel. Ka meeste ehted ning küllap rõivadki on Eestis olnud sarnased ülejäänud Põhjamaade omadele. VIIKINGIAEGNE RÕIVASTUS Eesti meeste rõivastus viikingiajal sarnanes tugevalt kaasaegsete skandinaavlaste omaga, eriti suur sarnasus ilmneb Gotlandi ja Kesk-Rootsi viikingitega. Täielik rõivastus koosnes villastest pükstest,
meelsusega kommunistid, vastavalt Gorbunovs ja Arnod Rüütel. Leedu võttis radikaalsema suuna, valides sellese ametisse Sajudise juhi Landsbergise. - Uue nime saanud Leedu Ülemnõukogu kiirendas teistega võrreldes sammu ja kuulutas 11.märtsil 1990 aastal Leedu iseseisvaks. Eestlased ja lätlased olid ettevaatlikumad (vastavalt 30.märts ja 4.mai), ,,iseseisvusele üleminek". - ,,Internatsionaalsed rinded"- interrinded, toetajad venekeelsed elanikud, keda häirisid uued keeleseadused. Püüdsid säilitada vene keele kui ,,rahvastevahelise" keele domineerivat positsiooni. Interrinnete streigid. - Leedu valitsuse lagunemine majandusraskuste tõttu 7.jaanuar 1991, usuti, et seda hetke saab ära kasutada. Ööl vastu 13 jaanuari Leedu Rahvusliku Päästmise Komitee piirab strateegilised objektid. Leedulased moodustasid kangelaslikult inimeketi, langes
ka kuulata, kuid tuleb ju öelda, et meie kodanlikud poliitikud seisavad samuti tervikuna organisatsiooni klassi-iseloomu eest kuid mitte võõra, vaid oma eest. Kes soovib eitada seda fakti, see pole mitte ainult jultunud, vaid ka rumal valetaja. Püüdke üldse mitte lugeda laia massi rumalamaks, kui ta tegelikult on. Poliitilistes küsimustes tähendab õige instinkt sageli rohkem, kui mõistlikkus. Meile vaieldakse vastu, võibolla, et masside internatsionaalsed meeleolud tõestavad ju otse vastupidist ja kummutavad meie arvamuse rahva ustavuse instinktidest. Sellele vaidleme me vastu, sest pole ju demokraatlik patsifism mitte piisavõrdki vähem totter, ent seejuures on selle "õpetuse" kandjaiks tavaliselt jõukate klasside esindajad. Seni, kuni miljonid kodanlased jätkavad igal hommikul demokraatlike ajalehtede lugemist ja palvetamist nende poole, pole meie jõukate klasside esindajail sobiv naerda "seltsimeeste" rumaluse üle
annaabi.ee 
