dislokatsiooni, mille tõttu toimub võimu ülevõtmine hakatigi vene sotsiaal- demokraatias nimetama "hegemooniaks", kuid jääb Leninil teoreetiliselt väljaarendamata. Siit pinnalt võrsub ka "klassiallianssi" (Venemaal: tööliste ja talupoegade liit), mis jääb tähistama lihtsalt poliitilist juhtrolli klasside allianssis ning nende allianssi ühendatud erinevate jõudude (nt talupoegade ja tööliste) identsus olemuslikult ei muutu. Alles Gramscil (muideks Kolmandast Internatsionaalist Komiterni - osavõtja, hiljem suri Mussolini aegses Itaalias vangimajas) omandab hegemoonia mõiste uue sisu. "Hegemoonia tekib kapitalistlikes ühiskondades mõnede rühmade ja institutsioonide tegevusest. Gramsci leiab, et see, mida ta nimetab tsiviilühiskonnaks, peab vastutama hegemoonia tootmise, taastootmise ja muutmise eest, samas kui riik vastutab sunnivõimu rakendamise eest. Niisuguses üpris lihtsas ja otseses võrduses rakendab riik
a ründas kapitalistlikku ühiskonda. Erinevalt paljudest teistest eitas vägivalda. Ühiskonda saab ümber korraldada ainult mõistuse järgi, mis tugineb õigustundele. Tema tütar on Frankensteini looja. Venelastel on samuti kaks kuulsat anarhisti Mihhail Bakunin ja Pjotr Kropotkin. Bakunin võttis osa 1848 a revolutsioonidest. Selle tulemusena sattus Pakunin vanglasse. Oli ka siberis, kust põgenes. SBs hakkas oma anarhistlikke vaateid propageerima. 1864. võttis esimesest internatsionaalist osa. Konflikt tekkis Marxiga, sest marx pidas õigeks, et kõikide riikide töölisparteisid peab juhtimina tsentraliseeritult. Bakunin suri samuti vaesuses Genfis 1876. Kropotkin samuti kõrgaadli peres sündinud. Kirjutas pr revolutsioonist, kus ta näitas vastuolusid keskvõimu ja kodanluse ja rahvamasside vahel. Nad nägid sankülottides ideaali. Pr revolutsioon oli ka anarhismi sünnikohaks. Anarhia kõige kuulsam teoreetik oli Pierre Joseph Proudhon anarhia isa. Oli ka utopist
kõigil olid oma vaated. Tekkisid kiiresti vastuolud. Teine Internatsionaal. 8-tunnilise tööpäeva nõue, 1. mai (Chicago Haymarket afäär), naistepäev. 1889 teine katse arendada rahvusvahelist koostööd. Pariisis tuli kokku asutamiskongress, millest võtsid osa 20 riiki 1. mai sai rahvuspühaks. Organisatsiooniga 8 tunnine tööpäev. Hakkasid koos käima iga 2-4 a tagant. Koos käidi kuni 1. MSini. 1916 läks teine internatsinaal laiali. Teisest internatsionaalist veidi- 8 tunnine tööpäev kehtestati esimesena Austraalias. 1. mai on töölisrahva püha (seotud ühe terroriaktiga). 1914 hakati tähistama naistepäeva rahvusvaheliselt 8. märtsil (algselt 19.märts), päeva, mil naistöölised välja astusid. Sealt edasi arutati juba naiste hääleõigust. Sotsialistliku parteide juhid Euroopas (Jules Guesde, Jean Jaurès, Karl Liebknecht, A. Bebel, Filippo Turati). Keskklassid püüdsid tööliseid oma tegevusse kaasata
dislokatsiooni, mille tõttu toimub võimu ülevõtmine hakatigi vene sotsiaaldemokraatias nimetama "hegemooniaks", kuid jääb Leninil teoreetiliselt väljaarendamata. Siit pinnalt võrsub ka "klassiallianssi" (Venemaal: tööliste ja talupoegade liit), mis jääb tähistama lihtsalt poliitilist juhtrolli klasside allianssis ning nende allianssi ühendatud erinevate jõudude (nt talupoegade ja tööliste) identsus olemuslikult ei muutu. Alles Gramscil (muideks Kolmandast Internatsionaalist Komiterni - osavõtja, hiljem suri Mussolini aegses Itaalias vangimajas) omandab hegemoonia mõiste uue sisu. "Hegemoonia tekib kapitalistlikes ühiskondades mõnede rühmade ja institutsioonide tegevusest. Gramsci leiab, et see, mida ta nimetab tsiviilühiskonnaks, peab vastutama hegemoonia tootmise, taastootmise ja muutmise eest, samas kui riik vastutab sunnivõimu rakendamise eest. Niisuguses üpris lihtsas ja otseses võrduses rakendab riik rõhumist ja tsiviilühiskond hegemooniat."
annaabi.ee 
