kirjeldades lisaks juhuslikele mutatsioonidele ka organismide käitumist. Hoffmeyer kirjeldab, et omailma teooria on suur samm edasi mõistmaks organismide tajutavat reaalsust. Semiootiline nišš Hoffmeyer seletab, et evolutsiooni piiralasid uurides on viimasel ajal kasutusele võetud internalism – bioloogilistes nähtustes subjektiivsuse otsimine ning selle liitmine teooriasse. Kuna Uexkülli omailma teooria on vägagi subjektiivne, sobib see internalismi. Internalism on eripärane selle poolest, et uurib oma objekte kestvas olevikus, nende muutumist. Kuna aga subjekti sisemaailma analüüs kuulub pigem humanitaariasse, otsustab Hoffmeyer jätkata subjektiivsuse välise poole uurimisega. Selleks sobib semiootilise niši mõiste. Nišš ökoloogias on "n-mõõtmeline tunnusruum, mille teljed viitavad mitmesugustele selle liigi hea käekäigu seisukohalt olulistele teguritele" (Hutchinson 1957)
Sellel oli vaatuslik baas, tajukogemu- sed, internalism ja sõltumatus. Tajukogemuse sõltumatusega ei olnud mitmed inimesed rahul. Ilmselt sellepärast, et teooriast sõltub vaatlus. Uus paradigma tuleneb siis reaalsest teadusest ning ka selle ajaloost. Teadus on siis ratsionaalne, kui vaatlusandmeid töödeldakse loogika ja matemaatika reeglitega, mida tähendabki vormiliselt loogiline empirism. Kuid teadus võib põhineda ka ,,sarna- sussuhetele", mida õpitakse musternäidistest. Internalismi asemele püütakse panna eksternalismi. ,,Uue paradigma põhjused ei tulene... teaduslike teadmiste loogilisest struktuurist... Uut liiki näh- tused tooksid lihtsalt päevavalgele korrapärasuse looduse mingis aspektis, kus seda varem ei märga- tud." Niimoodi rõhutas T. S. Kuhn oma uut paradigmat teadusrevolutsioonide näidetel. ,,Ootamatu uudsus, kus avastus võib ilmsiks tulla üksnes sedavõrd, kuivõrd uurija ootused looduse ja oma ins- trumentide suhtes osutuvad vääraks
Sellel oli vaatuslik baas, tajukogemu- sed, internalism ja sõltumatus. Tajukogemuse sõltumatusega ei olnud mitmed inimesed rahul. Ilmselt sellepärast, et teooriast sõltub vaatlus. Uus paradigma tuleneb siis reaalsest teadusest ning ka selle ajaloost. Teadus on siis ratsionaalne, kui vaatlusandmeid töödeldakse loogika ja matemaatika reeglitega, mida tähendabki vormiliselt loogiline empirism. Kuid teadus võib põhineda ka ,,sarna- sussuhetele", mida õpitakse musternäidistest. Internalismi asemele püütakse panna eksternalismi. ,,Uue paradigma põhjused ei tulene... teaduslike teadmiste loogilisest struktuurist... Uut liiki näh- tused tooksid lihtsalt päevavalgele korrapärasuse looduse mingis aspektis, kus seda varem ei märga- tud." Niimoodi rõhutas T. S. Kuhn oma uut paradigmat teadusrevolutsioonide näidetel. ,,Ootamatu uudsus, kus avastus võib ilmsiks tulla üksnes sedavõrd, kuivõrd uurija ootused looduse ja oma ins- trumentide suhtes osutuvad vääraks
Sellel oli vaatuslik baas, tajukogemu- sed, internalism ja sõltumatus. Tajukogemuse sõltumatusega ei olnud mitmed inimesed rahul. Ilmselt sellepärast, et teooriast sõltub vaatlus. Uus paradigma tuleneb siis reaalsest teadusest ning ka selle ajaloost. Teadus on siis ratsionaalne, kui vaatlusandmeid töödeldakse loogika ja matemaatika reeglitega, mida tähendabki vormiliselt loogiline empirism. Kuid teadus võib põhineda ka „sarna- sussuhetele“, mida õpitakse musternäidistest. Internalismi asemele püütakse panna eksternalismi. „Uue paradigma põhjused ei tulene... teaduslike teadmiste loogilisest struktuurist... Uut liiki näh- tused tooksid lihtsalt päevavalgele korrapärasuse looduse mingis aspektis, kus seda varem ei märga- tud.“ Niimoodi rõhutas T. S. Kuhn oma uut paradigmat teadusrevolutsioonide näidetel. „Ootamatu uudsus, kus avastus võib ilmsiks tulla üksnes sedavõrd, kuivõrd uurija ootused looduse ja oma ins- trumentide suhtes osutuvad vääraks
annaabi.ee 
