sulamitena. Need on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega. Alumiiniumi lisamine aitab üldiselt suurendada elastsuspiiri, tsingi lisamine teeb sulami kergemini töödeldavaks, mangaani lisamine suurendab korrosioonikindlust. Edukalt tarbivad magneesiumi sulameid raketi-, lennuki-, autotööstus ja mitmed masinatööstusharud. Pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus- ja signalisatsioonirakettides ja süütepommides. Magneesiumi sulamites on peale intermetalliliste ühendite eutektilised segud ja tahked lahused. Kõige tähtsam magneesiumisulam on elektron (310% alumiiniumi, 0,23% tsinki, ülejäänu magneesium). Väärismetallide sulamid Puhtale väärismetallile lisatakse teisi metalle, et saada soovitavaid töötlemisomadusi, kõvadust ja värvitooni. Puhta väärismetalli hulk sulamis ja ka kallite lisandite (näiteks pallaadium) lisamine mõjutab toote hinda.
oksüdeeritakse kromaadiga. Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, näiteks lämmastikuga. Teda oksüdeerib ka väävel. Kergesti reageerib magneesium veel halogeenidega. Magneesiumi ühenditel on rida sarnasusi teiste leelismuldmetallide ning tsingi ühenditega. On ka erinevusi: näiteks lahustuvuse poolest sarnanevad nad rohkem liitiumi ühenditega .Magneesiumi oksüdatsiooniaste on tavaliselt +2, isegi magneesiumhüdriidis. Intermetalliliste ühendite puhul kindlat oksüdatsiooniastet ei ole. Magneesiumi ühendid on tavaliselt valget värvi või värvitud. Neid on looduses palju, näiteks karbonaadina dolomiidi koostises. Dolomiiti leidub tervete mägedega. Samuti on neid mitmetes asbestides ning soolakaevandustes, kus nad võivad esined näiteks karnalliidi ja kiseriidina. Peale selle sisaldab magneesiumi merevesi, sealhulgas magneesiumkloriidina. Mereveest saadakse raskesti lahustuvat magneesiumhüdroksiidi
toodetud toidu kasutamise puhul. Magneesium võib isegi ära hoida südame infarkti ja teisi tõsiseid häireid. Ta rahustab närvisüsteemi ja parandab sellega heaolutunnet. [6] Magneesiumi ühenditel on rida sarnasusi teiste leelismuldmetallide ja tsingi ühenditega. On ka erinevusi: näiteks lahustuvuse poolest sarnanevad nad rohkem liitiumi ühenditega. Magneesiumi oksüdatsiooniaste on tavaliselt +2, isegi magneesiumhüdriidis (MgH2). Intermetalliliste ühendite puhul kindlat oksüdatsiooniastet ei ole. Magneesiumi ühendid on tavaliselt valget värvi või värvitud. Neid on looduses suurel hulgal, näiteks karbonaadina dolomiidi koostises. Dolomiiti leidub tervete mägedena. Samuti on neid näiteks mitmetes asbestides ning soolakaevandustes, kus nad võivad esineda näiteks karnalliidi ja kiseriidina. Peale selle sisaldab magneesiumi merevesi, sealhulgas magneesiumkloriidina (MgCl2)
vajaliku tugevusega voolu läbi juhtida. Elektrokeemiline korrosiooniprotsess toimub elektolüüdi lahuse või sulatiste toimel. Seisneb GE mood pinnal ja pinnaosa, milline on anoodiks hävib. Anoodiks on det ja katoodiks erinevad elektrolüüdi lahused (erinevate om-ga oksiidi kihid) Korrosiooni kiirus näitab ajaühikus korrodeerunud metalli massi pindalauhiku kohta (m2). Tavaliselt sisaldavad Me teiste Me-de intermetalliliste ühendite või teiste ühendite lisandeid. Põhimetalli pinnal toimub enamasti Me anoodreakts, lisandi pinnal aga katoodreakts, st anoodipürkond on piirkond, kus toimuvad anoodreakts (Me seob endaga elektrone, muutudes neg); katoodipiirkonnas aga katoodreaktsioonid (Me loovutab oma elektrone anoodile, muutudes ise seejuures pos). Anoodipiirkonnaks on korr-nud metalli pind ja katoodipiirkonnaks on korr-nud puutumata met pind. 27
· Konsentreeritud GE Sama temp.,materjal, kuid erinev konsentratsiooniga elektrolüüd. 32. Elektrokeemiline korrusiooniprotsess elektrolüüdi lahuse või sulatise toimel. Seisneb GE mood pinnal ja pinnaosas. Anoodiks on detail (hävineb) ja katoodiks lahus. Korrusiooni kiirus näitab ajaühikus korrudeerunud metalli massi pindalaühiku kohta. Tavaliselt sisaldavad metallid teiste metallide, intermetalliliste ühendite või teiste ühendite lisandeid. Põhimetalli pinnal toimub enamasti metalli anoodreakts, lisandi pinnal aga katoodreakts, st anoodipürkond on piirkond, kus toimuvad anoodreakts (Me seob endaga elektrone, muutudes neg); katoodipiirkonnas aga katoodreaktsioonid (Me loovutab oma elektrone anoodile, muutudes ise seejuures pos). Anoodipiirkonnaks on korrudeerunud metalli pind ja katoodipiirkonnaks on korrudeerunud puutumata met pind.
lisandeid, samuti siis, kui tehniline metall puutub kokku elektrolüüdiga. Elektrokeemiline korrosiooniprotsess toimub elektolüüdi lahuse või sulatiste toimel. Seisneb galvaanielemendi moodustumisel pinnal ja pinnaosa, milline on anoodiks, hävib. Anoodiks on detail ja katoodiks erinevad elektrolüüdi lahused (erinevate omadustega oksiidikihid). Korrosiooni kiirus näitab ajaühikus korrodeerunud metalli massi pindalauhiku kohta (m/m2). Tavaliselt sisaldavad metallid teiste metallide intermetalliliste ühendite või teiste ühendite lisandeid. Põhimetalli pinnal toimub enamasti metalli anoodreaktsioon, lisandi pinnal aga katoodreakts, st anoodipiirkonnas toimuvad anoodreaktsioonid (metall seob endaga elektrone, muutudes Negatiivse(ma)ks); katoodipiirkonnas aga katoodreaktsioonid (metall loovutab oma elektrone anoodile, muutudes ise seejuures positiivse(ma)ks). Anoodipiirkonnaks on korrodeerunud metalli pind ja katoodipiirkonnaks on korrodeerunud puutumata metalli pind. 33
annaabi.ee 
