millele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutus ja täisarvkordne suhe komponentide aatomite vahel. Üldiselt võib kahest komponendist koosnevad keemilist ühendit väljendada valemiga AmBn. Kristallivõret kooshoidvatest sidemetest lähtuvalt eristatakse kolme liiki keemilisi ühendeid: elektrokeemilised ühendid, sisendusfaasid ja elektronühendid. Keemilisi ühendeid moodustavatest komponentidest lähtudes eristatakse oksiide, intermetalliide, karbiide, nitriide ja boriide. 7. Missugust struktuuri nimetatakse tekstuuriks? 8. Missuguse struktuuriga sulamid on hästi survetöödeldavad? Hästi survetöödeldavad on ühefaasilised struktuurid (puhtad metallid, tardlahuse struktuuriga sulamid), sest nad on väikese tugevusega ja kõvadusega ning suure plastsusega. 9. Missuguse struktuuriga sulamid on hästi valatavad? Parimate valuomadustega sulamid on eutektse koostisega või eutektkoostisele
Keemilist ühendit iseloomustab komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, millele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite arvu vahel. Iseloomustab kindel sulamistemperatuur ja hüppeline omaduste muutus sõltuvalt koostisest. 13. Millised on keemilised ühendid metallisulameis? Elektrokeemilised ühendid, sisendusfaasid ja elektronühendid; keemilisi ühendeid moodustatavatest komponentidest lähtudes oksiide, intermetalliide, karbiide, nitriide ja boriide. 14. Mis on piiramatu lahus metallisulamis? Asendustüüpi tahkeid lahuseid nimetatakse piiramatuteks tahketeks lahusteks, sest neis võivad lahustunud komponendi aatomid asendada lahustuva komponendi aatomeid selle kristallvõre sõlmpunktides mis tahes aatomis. 15. Milline on primitiivne e. elementaarne kristallvõre? primitiivsed e.lihtsad – aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes) 16. Millised on kristallvõre tüübid?
kindlaid eeltingimusi: 1. Rasksulav keemiline ühend (karbiid, karbonitriid, boriid) ja sideaine peavad moodustama kahefaasilise struktuuri. 2. Rasksulav ühend peab osaliselt lahustuma sideaines, kuid sideaine ei tohi lahustuda temas ega moodustada tema baasil tardlahuseid vôi keemilisi ühendeid. 3. Sideaine peab vedelas olekus hästi märgama rasksulavat ühendit, et tagada vedela metalli valgumine terade vahele. 4. Sideaines lahustunud rasksulav ühend ei tohi moodustada tema baasil intermetalliide ega keemilisi ühendeid. 5. Sideaine peab olema suure voolavuspiiriga nii normaal kui ka kôrgetel temperatuuridel. Kôige paremini vastab eeltoodud nôuetele sideainena Fe grupi metallid - koobalt (WC baasil kermistele) ja nikkel (TiC ja Cr3C2 baasil kermistele) ning Fe - TiC sulameile. Nad praktiliselt ei lahustu toatemperatuuril karbiidides (<1%), küll aga lahustuvad neis eutektikumi temperatuuril märkimisväärses koguses (ca 10%) -
kahest komponendist koosnevat keemilist ühendit väljendada valemiga AmBn. Keemilist ühendit iseloomustab samuti kindel sulamistemp. ja hüppeline omaduste muutus sõltuvalt koostisest.(Joonis 1.12; lk 17; Keemilise ühendi tüüp kuupvõre). Kristallvõret kooshoidvatest sidemetest lähtudes eristatakse kolme liiki keemilisi ühendeid: elektrokeemilised ühendid, sisendusfaasid ja elektronühendid; keemilisi ühendeid moodustavatest komponenditest lähtudes moodustavad oksiide, intermetalliide, karbiide, nitriide, boriide. Oksiidid - tugevalt elektropositiivsete ja elektronegatiivsete elementide vahel moodustuvad elektrokeemilised ühendid. Nende kristallvõred seisavad koos eelkõige ioon- või kovalentsidemete tõttu, kusjuures komponendid teineteises ei lahustu. Metallid omavahel elektrokeemilisi ühendeid ei moodusta; nad annavad intermetalliide, sisendusfaase ja elektronühendeid, mida hoiavad koos metallisidemed. Aga metallis struktuuris võib esineda
Koos antifriktsioonomadustega suureneb ka materjali tugevus. Näiteks, heade antifriktsioonsete omadustega on raua baasil PAFM, mis sisaldab 15-30% Pb ja 3-5%Cu ning on hiljem immutatud lis. Tugevdavad lisandid viiakse materjali PAFM tugevuse, kvaduse, kulumiskindluse ja lubatud piirkoormuse tstmiseks ning sööbimise takistamiseks ja hrdeteguri vähendamiseks. Selleks lisatakse segamisel alusmetallile vi tekitatakse paagutuse käigus alusmetallis kvu osakesi: karbiide, boriide, oksiide, intermetalliide, klaasi. Kaasajal kasutatakse kombineeritud tugevdamist s.o. legeerimist mitme komponendiga. Seda vimaldab pulbertehnoloogia. 61 Legeerimine Cr ja Mo tstab PAFM töökindlust tänu karbiidide moodustumisele. Näiteks, 2-10% Cr ja eriti Mo lisamine (5-20%) tstab Fe-C tugevust, korrosioonikindlust ja kulumiskindlust. Sellised materjalid vivad töötada kuni 700°C temperatuurini. Paagutuse käigus moodustuv Mo2C on tugevalt seotud matriitsiga ja
kasutatakse kangaste immutamiseks väga tugev redutseerija: SnCl2 + 2FeCl3 → SnCl4 + 2FeCl2 Kloriidid on tähtsaimad halogeenühendid, mõlemad lahustuvad ka org. lahustites; vees hüdrolüüsuvad, kalduvad kompleksühendite (näit. (NH4)2[SnCl6]) või aduktide (3SnCl4 · 2PH3, SnCl2 · nNH3) moodustumisele Tina reageerib kuumutamisel energiliselt S, Se, Te, P-ga ei reageeri vahetult: C, N2, H2, Si, B, Mo, Os, Re ja W-ga Moodustab paljude metallidega tahkeid lahuseid, intermetalliide, eutektilisi segusid 3.11.3. Ühendid Oksiidid, hüdroksiidid SnO2 - värvitu kristallaine (praktikas valge pulber) tekib tina kuumutamisel õhus looduses leidub mineraal kassiteriidina (peam. Sn maak) (praegu töödeldakse sageli maake, mille SnO2-sisaldus on vaid 0,1%) Püsiv nii hapete kui leeliste lahuste suhtes, kuid sulatamisel leelistega avalduvad happelised omadused: 2NaOH + SnO2 → Na2SnO3 + H2O naatriumstannaat(IV)
annaabi.ee 
