B (genotüüp IBi või IBIB) 0 (genotüüp ii) Mendel, herned ja reeglid Mendeli I e. ühetaolisusseadus Kahe homosügootse isendi ristamisel on järglaspõlvkond identne. AA x aa = 4Aa Mendeli II e. lahknemisseadus Kahe heterosügootse isendi ristamisel toimub järglaspõlvkonnas nii geno- kui ka fenotüübiline lahknemine. Aa x Aa = AA; 2Aa; aa Genotüüp1:2:1 Fenotüüp 3:1 v.a kodominantsuse ja intermediaarsuse korral (siis 1:2:1) Ülesanne! Must karvavärv on hiirtes valge värvi üle domineeriv. Kui suur osa kahe musta heterosügootse hiire järglastest on musta karvavärvusega? Eelda, et karvavärvi määrab üks geen. ¾ Vanemad, kellest ühel on A- ja teisel B- veregrupp, on A veregrupist laps. Millised vanemate genotüübid? IAIA ja IBi või IAi ja IBi Mendeli III e. sõltumatu lahknemise seadus
keskkonna koostoimel Gameet – organismi sugurakk – seemne- või munarakk 8. Milline vahe on mõistetel dominantne alleel ja dominantne tunnus? Alleel määrab tunnused, st dominantne alleel määrab dominantsed tunnused. 9. Intermediaarsus – DNA muutus, mille puhul genoomi lisandub üksikuid nukleotiide v DNA-lõike Kodominantsus – pärandumise seaduspärasus, mille korral heterosügoodil avalduvad mõlema alleeli määratud tunnused Mis vahe neil on? Intermediaarsuse puhul avaldub vahepealne tunnus, kodominantsuse puhul aga avalduvad mõlemad tunnused. 10. Millest on tingitud fenüülketonuuria? Organism ei suuda toota aminohapet fenüülalaniini lagundavat ensüümi. Miks on tema pärandumist võimalik kirjeldada Mendeli seadustega? Kui mutantne geen on vaid üks kahest alleelist, siis haigust ei teki, kuna ensüümi toodetakse teise terve alleeli pealt. Kui nii emalt kui isalt saadakse mutantne geen, siis ensüümi toota ei saa
kollane roheline A A a a F1: Aa kollane Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel on hübriidpõlvkond ühetaoline. Genotüübilt on heterosügoodid Fenotüübilt :a) ühtlikud ühe vanemaga domineerimise korral c) vanemate vahepealsed intermediaarsuse või kodomineerimise korral Geneetika 6 MENDELI II SEADUS: Organism moodustab võrdse tõenäosusega F1: Aa x Aa mõlemat tüüpi sugurakke. kollane kollane Sugurakud kombineeruvad vabalt ja A a A a sõltumatult. F2: AA Aa Aa aa
A A a a F1: Aa kollane Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel on hübriidpõlvkond ühetaoline. Genotüübilt on heterosügoodid Fenotüübilt :a) ühtlikud ühe vanemaga domineerimise korral c) vanemate vahepealsed intermediaarsuse või kodomineerimise korral Geneetika 6 MENDELI II SEADUS: Organism moodustab võrdse tõenäosusega F1: Aa x Aa mõlemat tüüpi sugurakke. kollane kollane Sugurakud kombineeruvad vabalt ja A a A a sõltumatult. F2: AA Aa Aa aa
Sugupuid kasutatakse geneetilisel uurimisel genealoogilise meetodi abil, eriti inimesegeneetikas. Ring - female; Ruut - male; Eri värv - kindel tunnus; Rooma numbrid - põlvkonnad; Araabia - üksikisikud plvkonna sees; Dominantne - pärandub mööda vertikaali; Retsessiivne - mööda horisontaali. 28. Millised tunnused päranduvad mööda vertikaali ja millised mööda horisontaali? Vaata eelmise lpp. 29. Mis on domineerimise ja ko- ja semidomineerimise ning intermediaarsuse vahe? Domineerimine - tunnuse määrab ära ainult üks alleelidest, teine alleel jääb hübriidil avaldumata ehk varjatuks. Näide: tunnuseks on õie värvus: üks alleel määrab punase, teine valge värvuse ja heterosügoodil tulevad punased lehed. Intermediaarsus - alleelid on oma fenotüüpi kujundava toime poolest võrdväärse tugevusega ja seetõttu mõjutavad tunnuse kujunemist võrdselt. Näide: punase õiega taime (homosügoodi)
annaabi.ee 
