,,interaktsioonilised" tähendused? W=P(H,S) + D(S,H) + R W- kogukaal P- kuulaja võim kõneleja üle D- kuulaja ja kõneleja vaheline distants R- konkreetse teo raskus H hearer kuulaja (või ka lugeja, st adressaat) S- kõneleja/kirjutaja P- staatuse-erinevused e vertikaalne distants üldiselt suur hierarhilistes ühiskondades; aga ka nt USA-s; Prantsusmaal D- üldjoontes suurem põhjapoolsetes riikides (D-d võib seostada individualismiga, aga pigem D reaalset, mitte interaktsioonilist väärtust, nt USA-s kompenseerib positiivne viisakus äärmuslikku individualismi Triandis) 19. Mis vahe on ,,(kõne)vooruvahetuspausil" ja ,,voorusisesel pausil"? Mis juhtub, kui omavahel vestlevad pikema ja lühema kõnevooruvahega (kõnevooruvahetus- pausiga) kultuuride esindajad? ,,(Kõne)vooruvahetuspaus" on pikem kui ,,voorusisene paus". Sel juhul võib tekkida frustratsioon, sest pikema kõnevooruvahega kultuuriesindaja ootab
H Hearer kuulaja (või ka lugeja, st adressaat) S kõneleja/kirjutaja P staatuse-erinevused e. vertikaalne distants üldiselt suur hierarhilistes ühiskondades; aga ka nt USA-s (Hofstede!); Prantsusmaal (võimu näitamisse suhtutakse üldiselt positiivselt) D üldjoontes suurem põhjapoolsetes riikides (D-d võib seostada individualismiga, aga pigem D reaalset, mitte interaktsioonilist väärtust, nt USAs kompenseerib positiivne viisakus äärmuslikku individualismi Triandis) P, D ja R "reaalsed" ja "interaktsioonilised" väärtused võivad erineda, nt väga individualistlikud ühiskonnad (USA) kompenseerivad reaalsete P ja D kõrgeid väärtusi interaktsioonilise P ja D väikeste väärtustega, mis viib positiivsete
vaheline distants R konkreetse teo raskus, H Hearer kuulaja (või ka lugeja, st adressaat) , S - kõneleja/kirjutaja P staatuse-erinevused e. vertikaalne distants üldiselt suur hierarhilistes ühiskondades; aga ka nt USA-s (Hofstede!); Prantsusmaal (võimu näitamisse suhtutakse üldiselt positiivselt) D üldjoontes suurem põhjapoolsetes riikides (D-d võib seostada individualismiga, aga pigem D reaalset, mitte interaktsioonilist väärtust, nt USAs kompenseerib positiivne viisakus äärmuslikku individualismi Triandis) P, D ja R "reaalsed" ja "interaktsioonilised" väärtused võivad erineda, nt väga individualistlikud ühiskonnad (USA) kompenseerivad reaalsete P ja D kõrgeid väärtusi interaktsioonilise P ja D väikeste väärtustega, mis viib positiivsete viisakusstrateegiateni (komplimendid, "kutsed lõunale", eesnimed jne, kuni R on nullilähedane). 17
tehtavat teaduslikku uurimistööd seoses sellega, mis mõjutab lapse Ka Rosental ja Tilk (1999) liigitavad lapse väärkohtlemist väärkohtlemist ja selle tagajärgi ning ühiskonna tasemel poliitikat mõneti teisiti kui eeltoodud analüüsis toodud liigitused. Nimelt laste heaolu tõhustamiseks. Mõiste haarab kompleksselt toovad autorid välja lapse väärkohtlemise kolm liiki: interaktsioonilist suhet indiviidi karakteristikute ja ühiskonna kuritarvitamine (kätkeb vägivalla komponenti), hooletussejätmine sotsiaalmajanduslike tingimuste vahel (Peied & Kutz, 1994). ja ülehooldamine. Niisiis, definitsioonid lapse väärkohtlemise kohta on aja Lapse väärkohtlemise defineerimine baseerub ajaloos jooksul, mil selle problemaatikaga on tegeldud, oma sisult
annaabi.ee 
