Laengute vaheline jõud ei ole suunaline, pole oluline kuidas nad paiknevad. 28. Ligikaudu mitu korda on tüüpilise kovalentse sideme (näiteks C-C side) lõhkumiseks vajalik energia suurem keskmisest soojusliikumise energiast 25ºC juures. Ca 100 korda, sest kovalentsed sidemed on toatemperatuuril suhteliselt püsivad ja ei katke soojusliikumise tõttu. Kovalentsed sidemed katkevad keemilistes reaktsioonides. 29. Reastage interaktsioonid nende toime sõltuvuse alusel interakteeruvate osakeste vahelisest kaugusest. Eraldatuse suhtes kõige vähemtundlik interaktsioon pange esimeseks? a) laeng-laeng interaktsioon b) dipool-dipool interaktsioon c) elektronkatete tõukumine Nii jääbki! 30. Mida näitab aatomi van der Waalsi raadius? Van der Waalsi raadius R näitab võimalikult komplekse molekulaarse kokkupakkimise efektiivset raadiust (nimetatakse ka mõjuraadiuseks). 31. Kui lähedale võivad teineteisele tungida (ringi tasapinnas) kaks aromaatset tsüklit?
Kulub, sest nad on erimärgilised. 32. Millest sõltub elektrostaatilise interaktsiooni tugevus? Sõltub nii laengute vahelisest kaugusest kui ka laenguid ümbritsevast keskkonnast. 33. Ligikaudu mitu korda on tüüpilise kovalentse sideme (näiteks C-C side) lõhkumiseks vajalik energia suurem keskmisest soojusliikumise energiast 25ºC juures. 100 korda 34. Reastage interaktsioonid nende toime sõltuvuse alusel interakteeruvate osakeste vahelisest kaugusest. Eraldatuse suhtes kõige vähemtundlik interaktsioon pange esimeseks? a) laeng-laeng interaktsioon 1-1/r b) dipool-dipool interaktsioon 1-1/r2 c) elektronkatete tõukumine 1-1/r12 35. Mida näitab aatomi van der Waalsi raadius? Kaugust aatomi tuumast kus on, kus on van der Waalsi jõud kõige tugevamad. 36. Kui lähedale võivad teineteisele tungida (ringi tasapinnas) kaks aromaatset tsüklit? 37. 0,34 nm 38
fosfolipiididest arahhidoonhappejääke, mis muutuvad edasi kahes põhirajas (tsüklooksügenaasne ja lipooksügenaasne rada). Tsüklooksügenaasne rada toodab AA-st prostaglandiine ja tromboksaane. Lipooksügenaasne rada kasutab seda HPETE-de, leukotrieenide ja HETE-de biosünteesiks. (joonis, õpik II, lk 131, joonis 94). Prostaglandiinid (PG) on lokaalsed keemilised signaalmolekuulid, neid nimetatakse ka põletikumeidiaatoriteks. Nende toime on retseptor-vahendatud. PG puhul G- valkudega interakteeruvate retseptorite avil. PG-d mõju piirdub suhteliselt väikse rakurühmaga sest peale vabanemist haaratakse nad kiiresti rakkude poolt ja inaktiveeritakse. Keskne prostaglandiin on PGE2. Teda produtseeritakse inimorganismis praktiliselt kõikjal. Üldistatult võib PG-de füsioloogilised toimed kokku võtta järgmiselt: · Veresoonte permeaabluse regulatsioon ja seega ka vererõhu regulatsioon · Trombotsüütide agregatsiooni regulatsioon (seotud verehüübimisega).
28. Ligikaudu mitu korda on tüüpilise kovalentse sideme (näiteks C-C side) lõhkumiseks vajalik energia suurem keskmisest soojusliikumise energiast 25ºC juures. a) 100 korda b) 2 korda c) 10 korda Vastus: Toatemperatuurile (25º C ehk 298 K) vastav soojusliikumise energia on E = 298(K) 8,314 (J/K*mol) = 2478 J/mol ehk ligikaudu 2,5 kJ/mol. C-C side 360kJ/mol (joonisel). Ehk 144 korda suurem. 29. Reastage interaktsioonid nende toime sõltuvuse alusel interakteeruvate osakeste vahelisest kaugusest. Eraldatuse suhtes kõige vähemtundlik interaktsioon pange esimeseks? a) laeng-laeng interaktsioon 1 - 1/r b) dipool-dipool interaktsioon 2 - 1/r 3 c) elektronkatete tõukumine 3 - 1/r12 30. Mida näitab aatomi van der Waalsi raadius? Vastus: kaugus aatomi tuumast (molekuli keskmest), kus on Van der Waalsi jõud kõige tugevamad (on arvestatavad väga kitsastes piirides; liiga lähedal tõukuvad, liiga kaugel peaaegu olematud). 31
27. Kas elektrostaatiline interaktsioon sõltub? Sõltub nii laengutevahelisest kaugusest kui keskk iseloomust (konstant k sõltub kk dielektrilisest läbitavusest), aga EI sõltu laengute orientatsioonist teineteise suhtes. 28. Mitu korda on tüüpilise kovalentse sideme (näiteks CC side) lõhkumiseks vajalik energia suurem keskmisest soojusliikumise energiast 25ºC juures. a) 100 korda 29. Reastage interaktsioonid nende toime sõltuvuse alusel interakteeruvate osakeste vahelisest kaugusest. Eraldatuse suhtes kõige vähemtundlik interaktsioon pange esimeseks? a) laenglaeng, b) dipooldipool, c) elektronkatete tõukumine Kõik toodud sidemed on mittekovalentsed nõrgad sidemed. Kovalentne side moodustub kahe aatomi vahel, kui nende keskpunktide vaheline kaugus on väiksem kui van der Waalsi raadius. Selleks tuleb ületada jõud, mis väljendub elektronkatete tõukumises
iseloomust c) laengute orientatsioonist teineteise suhtes Sõltub nii laengutevahelisest kaugusest kui keskk iseloomust (konstant k sõltub kk dielektrilisest läbitavusest), aga EI sõltu laengute orientatsioonist teineteise suhtes. 28. Mitu korda on tüüpilise kovalentse sideme (näiteks CC side) lõhkumiseks vajalik energia suurem keskmisest soojusliikumise energiast 25ºC juures. a) 100 korda b) 2 korda c) 10 korda 29. Reastage interaktsioonid nende toime sõltuvuse alusel interakteeruvate osakeste vahelisest kaugusest. Eraldatuse suhtes kõige vähemtundlik interaktsioon pange esimeseks? a) laenglaeng interaktsioon b) dipooldipool interaktsioon c) elektronkatete tõukumine Õige järjestus peaks olema a) laenglaeng b) dipooldipool c) elektronkatete tõukumine (Keegi vahetas b ja c omavahel ära. Kõik toodud sidemed on mittekovalentsed nõrgad sidemed.
hübriidne orbitaal hübriidne orbitaal elektronpaar ühtsel orbitaalil Interakteeruvad orbitaalid ei pea olema tingimata hübriidsed. Samuti on võimalik, ühel osapoolel on elektronpaar ning teisel tühi orbitaal, kuid enamasti eeldab sideme tekke kummalti aatomilt üksiku elektroniga orbitaali. Oluline on orbitaalide orientatsioon ruumis, sest side ei saa tekkida vale nurga all interakteeruvate orbitaalide vahel. Kordsed sidemed orgaanilistes ühendites saavad tekkida tänu hübridiseerumata p-orbitaalidele, mis on orienteeritud risti üksiksidet andnud orbitaalidega. Kui mõlemal σ-sidemega seotud aatomil on üks või kaks p-orbitaali koos paardumata elektroniga, siis σ-sideme tõttu tuuakse need üksteisele pii- savalt lähedale, et ka p-orbitaalid interakteeruvad. Toimuv interaktsioon pole aga nii tugev kui σ-
annaabi.ee 
