(Suur ja väike subühik saavad omavahel kokku ainult siis kui nendega koos on ka mRNA molekul). Kuidas valgusüntees algab ja lõppeb? Valgusünteesi alustamiseks on vaja stardikoodonit (AUG). Stardikoodon ei asu kunagi mRNA 5' otsas esimesel kolmel nukleotiidil, reeglina 100-200 nukleotiidi otsast eemal. Kõige esimese asjana peab ribosoom stardikoodoni üles otsima, seda protsessi nim skanneerimiseks (iseloomulik eukarüootidele) /skanneerimisprotsessis on väike subühik juba interakteerunud tRNA'ga, mis kannam Metionini aminohappejääki/. Seda ei teosta täisfunktsionaalne ribosoom, vaid ribosoomi väikene subühik koos abivalkudega translatsiooni faktorid, mis protsessi reguleerivad. Kui AUG on leitud, siis tänu translatsiooni (initsiatsiooni) faktoritele paigutub väike subühik selle AUG koodoni suhtes selliselt, et temaga kaasas olev tRNA jääb moodustuva ribosoomi P-saiti. Nüüd siseneb kompleksi ribosoomi suur subühik ja algab valgusüntees nagu eelkirjeldatud
- Hajunud kiirguse suundolenevus --- need suurused olenevad lehes sisalduvate ainete neeldumisspektritest ja taimelehe struktuurist. Olulisemad neeldumist põhjustavad ained vesi ja pigmendid (klorofüll, karotinoidid), aga ka hulgaliselt orgaanilisi aineid. Vahakihilt peegeldumine Fresneli peegeldumisseaduse alusel. Läikiv leht ei ole roheline, sest vahakihis pole klorofülli. Difuusne peegeldumine lehelt ja läbilase toimuvad peamiselt lehe sisemusega interakteerunud kiirguse tõttu. Rohelise taimelehe spektrid 400-700 nm suur läbilase ja väike peegeldumine; 700-1400 nm suht ühe palju peegeldus ja laseb läbi? Taimelhetede koostisosade neeldumisspekter 1500 nm juures suurem neeldumine veel, niisamuti 2000 nm; ja 2500 nm. klorofüllil 500-700 nm, suurim seega sinises ja punases piirkonnas. Orgaanilised ained neelduvad suurematel lainepikkustel.
redantsus. Nimeta pro- ja anti-inflammatoorseid tsütokiine ning kirjelda nende funktsioone organismis. Tsütokiinid on väikeste sekreteeritavate signaalvalkude üldnimetus, mis vahendavad immuunvastuse käigus kommunikatsiooni rakkude vahel. Omadused: 1. Tsütokiinid on mitte-spetsiifilised Spetsiifilisus on tagatud retseptori kaudu- retseptorid on ekspresseeritud ainult aktiveeritud rakkudel, rakkude lähikontakti kaudu- tsütokiinide kontsentratsioon on väga lokaalne, ainult interakteerunud rakud aktiveeruvad, tsütokiinide ebastabiilsuse kaudu. 2. Võivad mõjuda parakriinselt, autokriinselt, juktakriinselt, endokriiselt ja intrakriinselt Parakriinne- tsütokiin mõjub sekreteeriva raku vahetusläheduses. Autokriinne- tsütokiin mõjub sekreteerivale rakule. Endokriinne- suur mõju kogu organismile, levib igale poole. Juktakriinne- mõjub lähikontaktis. Intrakriinne- mõjub raku sees. 3. Pleiotroopia ja redantsus
Samasse domeeni lokaliseeriti hiljuti veel RNA 3' otsas olevate polü(A) ja polü (U) järjestuste degradatsiooniline aktiivsus. Ensüümi C-terminaalne domeen interakteerub degradasoomi 3 ülejäänud komponendiga. RhlB on ATP-sõltuv RNA helikaas, mis sisaldab konserveerunud aminohappeid D-E-A-D ning aitab lahti harutada RNA sekundaarstruktuure, mis vastasel korral blokeeriksid PNPaasi töö. RhlB helikaasne aktiivsus avaldub ainult siis, kui ensüüm on interakteerunud RNaas E-ga. mRNA stabiilsust mõjutavad tegurid Translatsioon Bakterirakus on transkriptsioon ja translatsioon omavahel tihedalt seotud. Alles sünteesitavalt mRNA-lt algab koheselt translatsioon, mistõttu ta on ribosoomidega kaetud. Translatsioon kaitseb mRNA-d degradatsiooni eest, sest sel juhul on mRNA tänu ribosoomidele vähem nukleaasidele eksponeeritud. Samas on kirjeldatud ka mRNA-sid (näiteks lac operoni mRNA), mille eluiga ei sõltu nende translatsiooni efektiivsusest
annaabi.ee 
