Selleks et muundada soojust tööks on vaja minimaalselt kahte erineva temperatuuriga keha. Sellises süsteemis olevat kõrgema temperatuuriga keha (T1) nimetame soojusallikaks ning madalama temperatuuriga keha (T2) jahutajaks. 7. Mida mõistetakse termodünaamiliste parameetrite all, intensiivsed parameetrid, ekstensiivsed parameetrid Termodünaamiliste parameetrite all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks termodünaamilise keha oleku. Intensiivseteks nimetatakse neid mis ei sõltu valitud süsteemi suurusest või massist. Kui võtame teatavast ruumist 10 m3 või ainult l ml õhku, ja kui õhk ruumis oli hästi segatud, siis nende erinevate koguste omadused on samad, sealhulgas jällegi temperatuur, rõhk ja ka tihedus. Kui aga võrrelda nende kahe erinevalt määratud süsteemi massi, siis erinevus nende vahel on suur. Mass ja maht on süsteemi ekstensiivsed parameetrid. 8
keha. Sellises süsteemis olevat kõrgema temperatuuriga keha (T1) nimetame soojusallikaks ning madalama temperatuuriga keha (T2) jahutajaks. 7. Mida mõistetakse termodünaamiliste parameetrite all, intensiivsed parameetrid, ekstensiivsed parameetrid Termodünaamiliste parameetrite all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks termodünaamilise keha oleku. · Intensiivseteks nimetatakse neid mis ei sõltu valitud süsteemi suurusest või massist. Kui võtame teatavast ruumist 10 m3 või ainult l ml õhku, ja kui õhk ruumis oli hästi segatud, siis nende erinevate koguste omadused on samad, sealhulgas jällegi temperatuur, rõhk ja ka tihedus. · Kui aga võrrelda nende kahe erinevalt määratud süsteemi massi, siis erinevus nende vahel on suur. Mass ja maht on süsteemi ekstensiivsed parameetrid. 8
merepinnast). Olekufunktsiooni erinevus kahe oleku vahel sõltub ainult nendest olekutest, aga mitte viisist, kuidas ühest teise liiguti.; Protsessi funktsioonid - Mehaaniline töö kui protsessi funktsioon sõltub sellest, kuidas td süst. läheb üle algolekust lõppolekusse. Mehaaniline töö loetakse posit. td süst. paisumisel (mahu suurenemisel), negatiivseks aga komprimeerimisel (mahu väh.).; Intensiivsed suurused - Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp.; Ekstensiivsed suurused - parameetrid, mis on proportsionaalsed süsteemis olevate kehade massiga või osakeste arvuga. Nt. maht, energia, entroopia, entalpia. 50 grammil ainel on 2x rohkem siseenergiat kui 25 grammil ainel samadel tingimustel. 3. Defineerige süsteemi siseenergia
Avatud süsteem – mille puhul osa ainet väljub süsteemist td pr, mis toimub püsival väliskeskkonda ja sinna tuleb väliskeskkonnast uut ainet. temperatuuril. (T=const, dT=0). Töötava keha olekuparameetrid. Nende all mõistetakse p1v1=p2v2 => p1/p2=v2/v1— füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha Boyle-Mariotte´i seadus. Siin oleku. Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mehaaniline ja tehniline töö on mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või omavahel võrdsed. Seega osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. muundub isotermilisse protsessi Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks on antav soojus täielikult tööks. Ts-
kõrvutamise põhjal leitud seostest, kuid kuna Rabakuke andmetest selgusid siiski tugevad seosed ning Marki andmetest leitud seosed nendega vastuollu ei läinud, on tõenäoline, et pärast intensiivsemat treeningut mõjub saun sportlasele kurnavamalt kui peale rahulikku treeningut. Treeningu intensiivsuse mõju sauna parameetrite väärtusele treeningul üle AL viibitud aja kaudu analüüsiti nii eraldi vaadeldes kui grupeerides treeningud rahulikeks (ei viibitud üle AL), vähe intensiivseteks (kuni 15 min üle AL) ja intensiivseteks (rohkem kui 15 min üle AL). Gruppide sauna parameetrite keskmisi väärtusi võrreldi omavahel. Mõlema katsealuse puhul hinnati seoseid üle AL viibitud aja ja sauna SLSavg ning 3'TPS vahel tugevaks (vt joonis 16, joonis 17) ja seost 3'TPSsum vahel mõõdukaks. (Üle AL aega eraldi vaadeldes võib mõlema katsealuse puhul täheldada, et kahel katsepäeval on 3'TPS väärtused kõrged, kuigi treeningul ei viibitud
) võib aine olla erinevates agregolekutes või 2.Töötava keha olekuparameetrid. Nende all samaaegselt mitmes faasis korraga. Nt. normaalrõhul mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad 10.Siseenergia. Td kehas sisalduvat energia hulka nim. 760mmHg esineb vesi vedelas faasis temp. vahemikus 0- kindlaks töötava keha oleku. Intensiivseteks nim. siseenergiaks, mis on keha molekulide kulg -ja 100C, alla 0 on ta tahkes ja üle 100 gaasilises. Aine selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu pöörlemisliikumiseenergia, aatomite võnkumisenergia jt. faasilise oleku väljendamiseks kasut. faasimuutuse termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste energiate summa. siseenergia antakse tavaliselt keha 1kg diagramme. Nt. pt- diagramm, Ts- diag
Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul juhtudel tdk veeaur. Töötava keha olekuparameetrid. Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku. Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks on parameetrid, mis on proportsionaalsed süsteemis olevate kehade massiga või osakeste arvuga. Nt. maht, energia, entroopia, entalpia. Parameetreid, mille kaudu iseloomustatakse soojuse ja töö vastastikust muundumist, nim. termilisteks olekuparameetriteks
842, kogupindalaga 87 128 ha. Neist 200-s on peetud vajalikuks tervendustid. Reostustsoon hlmab 2212 ha. Vaid 110 juhul on reostus likvideeritud vi likvideerimisel. Saastunud pinnase ning phja-ja pinnavee puhastamiseks on vimalik kasutada fsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi meetodeid. Peamine vahe erinevate meetodite vahel seisneb nende ajalises kestuses ja maksumuses. Fsikalistel ja keemilistel meetoditel phinevad keskkonnapuhastamise tehnoloogiad, mida nimetatakse ka intensiivseteks tehnoloogiateks on ldjuhul kiiremad kui bioloogilistel meetoditel phinevad tehnoloogiad (ekstensiivsed tehnoloogiad). Samas vajavad intensiivsed tehnoloogiad rohkem energiat ja on tunduvalt suurema mjuga mbritsevale keskkonnale (saastunud pinnase transport, fossiilsete ktuste kulu saastunud pinnase termilisel ttlemisel, puhta pinnase transport saastunud alade katmiseks, kemikaalide ja snteetiliste materjalide kasutamine). Sellest tulenevalt on
annaabi.ee 
