Nisu (Triticum) Taksonoomia • Hõimkond: õistaimed • Klass: üheidulehelised • Sugukond: kõrrelised Tutvustus • Pärineb Ees-Aasiast 7000-6000 eKr • Eestis on kasvatatud ligikaudu 4000 aastat • Enim kasvatatavam taim maailmas • Jaguneb paljas- ja sõkalteraliseks nisuks • Enamasti kasvatatakse pehmet nisu • Isetolmleja • Talinisu, suvinisu Saagikus • Kasvatatakse intensiiv- ja mahepõllumajanduslikult • Intensiivkasvatus annab rohkem saaki • Sõltub iga põllumehe kasvatusviisist • Talinisu- rohkem saaki • Ebasobivad kasvutingimused- saagikus ja kvaliteet madal Statistika (2011) TALINISU SUVINISU Külvipind 47 800ha 81 100ha Kogusaak 143 700t 209 600t Saagikus 3020kg/ha 2750kg/ha Kvaliteet • Proteiini sisaldus • Kleepvalgu sisaldus Saadused • Toit- leib sai, kondiitritooted, pasta, manna, jahu, klii, kuskus
Karpkala kasvatatakse maailmas 3,2 mln tonni aastas Eestis ca 50 tonni Kasvatamise nõuded keskkonnale Temperatuur: taluvuse piirid 0-35 C° Kasvu jaoks optimaalne üle 20 C° alla 15 C° toitumise aktiivsus madal Paljunemiseks sobiv üle 20 C° Hapnikusisaldus: 3-4 mg/l on vajalik kasvu jaoks talub ka 2mg/l Kasvatusviisid Ekstensiivkasvatuse puhul saadakse kogu kala juurdekasv loodusliku toidu baasil Poolintensiivkasvatusel toitub kala nii looduslikust toidust kui ka lisasöödast Intensiivkasvatus on Eestis võimatu sest kalade kasvuks on vajalik pikka aega püsiv üle 20 C° temperatuuri ja pidev söötmine Karpkala kasvatus Tõelised kalakasvatusrajatised on tiigid ja basseinid Tiikides on sööda kadu üsna suur, sest osa sellest vajub mutta ja jääb söömata, osa tarbivad ära veelinnud Suvine kasvuperiood- maksimaalne juurdekasv; minimaalsed kulutused Talv- võimalikult vähene arvuline ja kaaluline kadu Karpkala Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus- talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres. Tabelil karpkalakasvatuseks sobiva vee kvaliteedinäitajad. Kasvatamise tehnoloogia. Karpkalu võib kasvatada ekstensiivselt, poolintensiivselt või intensiivselt. Viimane on Eesti oludes mõeldav vaid industriaalse sooja vee kasutamise korral, sest kalade kasvuks on vajalik pikka aega püsiv üle 20 C° temperatuuri ja pidev söötmine. Looduslikes tingimustes on karpkala intensiivkasvatus Eesti oludes raske- napib soojust ja jõusööda hind on tiigis kasutamiseks liiga kõrge. Tiikides on sööda kadu suur, osa sellest vajub mutta ja jääb söömata, osa tarbivad ära veelinnud. Ekstensiivkasvatuse puhul saadakse kogu kala juurdekasv loodusliku toidu baasil, poolintensiivkasvatusel kasvab kala nii loodusliku toidu kui lisasöötmise arvel. Suvise kasvuperioodi vältel on eesmärgiks võimalikult täielikult ära
indutseeritud kudemisega. Hapnikuvajadus- 2-3 mg/l talutatav; 3-4 mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus- talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres. Kasvatusviisid: Karpkalu kasvatatakse ekstensiivselt, poolintensiivselt või intensiivselt. Viimane on Eesti oludes mõeldav vaid industriaalse sooja vee kasutamise korral, sest kalade kasvuks on vajalik pikka aega püsiv üle 20 C° temperatuuri ja pidev söötmine. Looduslikes tingimustes on karpkala intensiivkasvatus Eesti oludes raske, sest napib soojust ning ka jõusööda hind on tiigis kasutamiseks liiga kõrge. Tiikides on sööda kadu üsna suur, sest osa sellest vajub mutta ja jääb söömata, osa tarbivad ära veelinnud. Ekstensiivkasvatuse puhul saadakse kogu kala juurdekasv loodusliku toidu baasil, poolintensiivkasvatusel toitub kala nii looduslikust toidust kui ka lisasöödast. Suvise kasvuperioodi vältel on eesmärgiks saada maksimaalne juurdekasv ja toodang minimaalsete kadude ja kulutustega
planeerimist ja tööd kui muud meetodid. Mitmesugused rajatised ja siseruumides toimuv kasvatus nõuavad palju nii alg- kui käibekapitali. Investeeringutest suurimad on ehituskulud. Intensiivne kaubavähi kasvatus on alles uuringute staadiumis. Tulemused on olnud kehvad ja majanduslikult tasuvat intensiivkasvatuse süsteemi pole Soomes veel loodud. Ka Rootsis on tõdetud, et kaubavähi intensiivkasvatus ei ole majanduslikult tasuv. Samal ajal on poegade tootmine tänapäeval juba peamiselt intensiivne. Polükultuur (mitmete liikide kasvatamine samas tiigis). Vähki võib kasvatada näiteks koos kaladega samas tiigis. Polükultuuriga püütakse kokku hoida ruumi ja võimalust mööda ära kasutada sööda jääke. Kasutatava kala liigi ja suuruse valikul peab arvestama, et kasvatamiseks mõeldud vähid ei lõpetaks näiteks forellide toidulaual
ja suremus väikseim, mis vajab rohkem planeerimist ja tööd kui muud meetodid. Mitmesugused rajatised ja siseruumides toimuv kasvatus nõuavad palju nii alg- kui käibekapitali. Investeeringutest suurimad on ehituskulud. Intensiivne kaubavähi kasvatus on alles uuringute staadiumis. Tulemused on olnud kehvad ja majanduslikult tasuvat intensiivkasvatuse süsteemi pole Soomes veel loodud. Ka Rootsis on tõdetud, et kaubavähi intensiivkasvatus ei ole majanduslikult tasuv. Samal ajal on poegade tootmine tänapäeval juba peamiselt intensiivne. Polükultuur (mitmete liikide kasvatamine samas tiigis). Vähki võib kasvatada näiteks koos kaladega samas tiigis. Polükultuuriga püütakse kokku hoida ruumi ja võimalust mööda ära kasutada sööda jääke. Kasutatava kala liigi ja suuruse valikul peab arvestama, et kasvatamiseks mõeldud vähid ei lõpetaks näiteks forellide toidulaual
annaabi.ee 
