infotöötlus otseselt tajutava maailma kogemise infotöötlusest. · Mõtlemine muutub reeglipäraseks ja otseselt tajutavast keskkonnast sõltumatuks. Mõtlemist juhivad formaalloogilised "õige mõtlemise" reeglid. Teadusmõistete kujundamise alust suudetakse põhjendada, st mõisteid ja mõtlemise protsessi teadvustatakse. Individuaalsed erinevused ja testimine · Alfred Binet (1857-1911): Prantsuse psühholoog, intelligentsustesti looja · Binet-Simoni intelligentsusskaala (1908, 1911) · Lewis Terman USA, Standfordi ülikool · Stanford-Binet Intelligentsusskaala (1911) · Riskigrupi laste selgitamine ja erikoolidesse saatmine võimete, intelligentsuse (individuaalsete erinevuste) tähtsus õppimisel Binet (1909. Modern ideas on children) · A few modern philosophers... assert that an individual's intelligence is a fixed quantity which cannot be increased. We must protest and react against this brutal pessimism. ..
Järgmine tüüp: W. Preyer kirjutas 1882. a. raamatu "Lapse psüühhika". Tugineb tütre vaatlustele ja kirjeldab arengut sünnist kuni 2.5a saamiseni. Muljet avaldab talle arengus ilmnev pikk uudishimu periood ja selle olulisus. Rõhutab uurimisprotseduuri läbiviimise täpsust, vaatlust, metoodikaid, projitseerimise välistamist, järelduste tegemist, jne. Metoodika tähtsus ongi meile oluline, et asi muutuks teaduslikuks distsipliiniks. Järgmine tüüp: A. Binet (1857 - 1911). Intelligentsusskaala, aga ka hästi palju laste mõtlemise poole uurimisega. Binet suhtus kriitiliselt vaimse puudulikkuse diagnoosidega. Üks diagnoosis, et on vaimne mahajäämus, teine ütles et ei ole. 1905 avaldati Binet ja Somon'i skaala. Binet töötas välja testid, mis põhinesid vastava vanusegrupi sooritusnormidele. See viis mõtteni eristada lapse vanus vaimse ja kronoloogilisena. Kui 8-aastane laps lahendab ülesandeid, mille lahendamisega
arstid panid. Üks diagnoosis vaimse mahajäämise, teine eitas seda suur segadus. Seetõttu tekkis olukord, kus Binet leidis vajaduse luua intelligentsustesti. 1905.a avaldas Binet ja Simoni skaala. Esiteks töötas välja testid, mis põhinesid vastava vanusegrupi sooritusnormidele. See viis ta edasi mõtteni eristada vaimne vanus kronoloogilisest (nt 7-aastane ei oska lugeda, st on nagu 5- aastane). Tema eesmärk oli anda juhtnööre vaimse mahajäävusega lastega hakkama saamiseks. Intelligentsusskaala, aga ka hästi palju laste mõtlemise poole uurimisega. Binet suhtus kriitiliselt vaimse puudulikkuse diagnoosidesse. Üks diagnoosis, et on vaimne mahajäämus, teine ütles et ei ole. 1905 avaldati Binet ja Somon'i skaala. Binet töötas välja testid, mis põhinesid vastava vanusegrupi sooritusnormidele. See viis mõtteni eristada lapse vanus vaimse ja kronoloogilisena. Kui 8-aastane laps lahendab ülesandeid, mille lahendamisega saab hakkama enamik 10-aastasi
Wonderlici test: populaarne eelkõige rakenduspsühholoogias (50 küsimust, 12 minutit) Stanford-Binet test 1916 -- " The Measurement of Intelligence" Olles Stanfordi Ülikooli professor töötas välja ingliskeelse versiooni Binet-Simon' testist. Revisioonid: 1960, 1972 ... 2003 # 1986 -- Stanford-Binet Intelligence Scale ( IV versioon ) => etalontest Skaala annab üldise IQ ning lisaks IQ neljas alatestis: verbaalne, ruumiline ja numbriline võimekus ning lühimälu. Stanford--Binet' intelligentsusskaala Sisaldab 6 tüüpi ülesandeid, mis mõõdavad: # teadmisi (26% ülesannetest); # voolavat intelligentsust (17%); # visuaal-ruumilist töötlust (18%); # arvulist mõtlemist (21%); # töömälu (12%); # lühimälu (6%). Testi kasutusala on teisest eluaastast kuni 85+ eluaastani. Wechsleri skaalad Wechsler Intelligence Scale for Children (WISC, 1949) -- kõige enam rakendatav individuaaltest lastele
annaabi.ee 
