stabiilne isikuomadus, mis areneb välja pärilikkuse ja keskkonna vastasmõju tulemusel(Sternberg 2003). Robert J. Sternberg on veel väitnud, et praktiline intelligentsus on see, mida inimesed nimetavad kaineks praktiliseks mõistuseks, võimeks, mida me vajame keskonnaga kohanemisel, selle kujundamisel ja ka valimisel. Lisaks sellele on ta veel öelnud, et tavaviisil defineeritud intelligentsus võib võib argielus kasulik olla, kuid praktilise intelligentsuseta ei saaks me hakkama ei oma kultuurikeskonnas ega ka looduskeskkonnas.(Sternberg 2003: xi) Üleüldse on intelligentsus väga laialt mõistetav väärtus. Sellel on mitmeid erinevaid väärtusi ja tunnuseid. Intelligentsust ei ole võimalik täiesti üheselt mõista, veel vähem on võimalik määrata inimese intelligentsust näiteks ainult ühe ainsa testi abil. H. Gardner tõi esile üheksa erinevat intelligentsuse liiki, tema arvates on
valearusaam, näiteks aasta tagasi lahkus Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11.A klassi kollektiivist väga eeskujulik õpilane seetõttu, et soovis õppida kutset paralleelselt keskhariduse omandamisega. „Ülejäänud olid praht. /../ Tuli teha Paksu Johani moodi: panna selga ülikond ja võtta kasutusele kõrgelennuline kõnepruuk, hinnata diksiländi ja tuupida meeletuseni ning mängida intellektuaali, kes põlastab intelligentsuseta jõhkardeid.“ (J.Guillou „Kurjus“, lk 15) Autor kirjeldab poiste sotsiaalse süsteemi aluseid. Olid need õpilased, kellel oli hea füüsiline jõud, arenenud lihastega keha, vaprus ja tahe. Kõik, kes sellesse gruppi ei kuulunud oli „praht“, kelle füüsiline vorm ei olnud kiita, nende pilk oli ekslev ja nad kahtlesid oma võimetes. Jutustaja arvates ei jäänud viimasesse gruppi kuulujatel midagi muud üle, kui olla sportlike poiste vastand – targad ja
primitiivsuse rasvas. Kuid vaevalt ta hoolikski madalama arenguga eluvormist: kas enamik meist paneb tähele, kui palju vihausse ja putukaid me lömastame? Mõistlikum on seletus, et elu areng teistel planeetidel või selle areng intelligentsuseni on väga vähe tõenäone. Pole selge, kas intelligentsus ikka annab eeliseid 10 Ulmefilm 37 püsimajäämiseks. Bakterid saavad ilma intelligentsuseta väga hästi hakkama. Nad jäävad püsima ka siis, kui meie tänu oma niinimetatud intelligentsusele tuhastame endid tuumasõjas. Sellest järeldub, et Galaktikat läbi uurides võib kohata algelist elu, kuid endasarnaseid olendeid ilmselt mitte. Vaevalt sarnaneb tulevik Star Trek'is maalitud laheda pildiga: Universum, mis on täis paljusid inimsarnaseid olendliike, kelle käsutuses on arenenud, kuid põhiliselt staatiline teadus ja tehnika
kusagil mõni üliarenenud liik, kes teab küll, et oleme olemas, kuid jätab meid küpsema omaenda primitiivsuse rasvas. Kuid vaevalt ta hoolikski madalama arenguga eluvormist: kas enamik meist paneb tähele, kui palju vihausse ja putukaid me lömastame? Mõistlikum on seletus, et elu areng teistel planeetidel või selle areng intelligentsuseni on väga vähe tõenäone. Pole selge, kas intelligentsus ikka annab eeliseid püsimajäämiseks. Bakterid saavad ilma intelligentsuseta väga hästi hakkama. Nad jäävad püsima ka siis, kui meie tänu oma niinimetatud intelligentsusele tuhastame endid tuumasõjas. Sellest järeldub, et Galaktikat läbi uurides võib kohata algelist elu, kuid endasarnaseid olendeid ilmselt mitte. Vaevalt sarnaneb tulevik Star Trek'is maalitud laheda pildiga: Universum, mis on täis paljusid inimsarnaseid olendliike, kelle käsutuses on arenenud, kuid põhiliselt staatiline teadus ja tehnika
annaabi.ee 
