vanemad või õpetajad. Paljud võimekad lapsed on head või väga head enamikes ainetes, kuid see ei käi mitte kõigi kohta. Mõned lapsed on edukad vaid teatavates valdkondades. Esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi. Andekate laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. Seetõttu vajavad andekad lapsed individuaalset lähenemist. Andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu õhel või mitmel alal. Intelligentsus ja erivõimed Intelligentsusena mõistetakse „võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikkuse seoseid” ehk üldist suutlikkust mõista ümbritsevat maailma ja seal toime tulla. Üldise vaimse võimekuse taseme mõõtmiseks on kasutusel intelligentsuskvoot IQ. Pärilikkus, hoolitsus ja aktiivne tegelemine mõjutavad laste intellektuaalset arengut. Võrreldes eekäijatega pole tänapäeva Eesti lapsed targemad, küll on agamuutunud arukuse
Erinevused intelligentsusest. Kognitiivne stiil ja loovus iseloomustavad inimeste käitumist mitmesugustes elusituatsioonides ja ülesannete lahendamisel mõneti teise nurga alt kui traditsiooniline intelligentsus – kognit stiil iseloomustab inimesi nende eripära põhjal, mitte aga tegevuse efektiivsuse põhjal. Kognitiivne stiil ja loovus iseloomustavad inimeste individuaalset eripära aspektides, mis ei kajastu otseselt üldise intelligentsusena ega isiksusjoontena. Loomingulisuse seos praktilise intelligentsusega on veelgi keerulisem, sest praktilise intelligentsuse teooriad peavad sageli ka kreatiivsust üheks vaimsete võimete avaldumise vormiks. Kontseptuaalne tempo ja selle mõju õppimisele. Metoodilised võtted konseptuaalse tempo korrigeerimiseks. Kontseptuaalne tempo iseloomustab inimeste tunnetuslikku impulsiivsust vastandatult reflektiivsusele situatsioonides, kus tuleb leida
eri käsitustel, mida üldjoontes võib jaotada struktuurist lähtuvateks (nt ühe või mitme faktori teooriad) ja informatsiooni töötluse viisidest lähtu- vateks, vaid keskenduks eeskätt Eesti laste vaimseid võimeid puudutavatele uuringutele ja käsitlustele, mis on enim mõjutanud andekuspedagoogilisi vaateid. Intelligentsus on või- Intelligentsusena mõistetakse “võimet asjadest aru saada, arutleda, me asjadest aru saada, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmus- arutleda, lahendada te põhjuslikke seoseid” (Pullmann, Allik, 2002: 204) ehk üldist suutlikkust probleeme, planee- rida, näha toimuva mõista ümbritsevat maailma ja seal toime tulla. Nüüdisaegsete intelligent-
1.2. Intelligentsuse teooriad 1.2.1. Intelligentsuse ühe faktori teooriad Binet lähtus sisuliselt intelligentsuse ühe faktori (teguri) teooriast. Selle kohaselt isiksusel on üks spetsiifiline integraalne isiksuse omadus intelligentsus. Sarnastel seisukohtadel olid ka Terman ja Thorndike. 1.2.2. Intelligentsuse mitme faktori teooriad Tegelik intelligentsuse testimise praktika aga viis arusaamale, et intelligentsusel on palju erinevaid faktoreid ja üks spetsiaalne isiksuse omadus intelligentsusena ei kehti (Thurstone, Guilford, Gardner). Thurstone: Intelligentsuse moodustavad esmased (7) ja teisesed faktorid. Intelligentsuse esmased faktorid: sõnaline võimekus (käepärasus) sõnaline mõistmine ruumiliste suhete mõistmine taju kiirus arvuline võimekus induktiivne mõtlemine mälu
annaabi.ee 
