oskused • Dweck: inkrementaalne ja entiteediteooria – kes usuvad, et intelligentsus võib muutuda, need on paremini motiveeritud ja motivatsioon on püsivam. Intelligentsus: • Boring – see, mida mõõdavad intelligentsustestid. Mõõtmine: • Galton – intelligentsematel inimestel paremini arenenud taju jms lihtsad kognitiivsed funktsioonid • Binet – intelligentsus puudutab eelkõige keerulisemaid kognitiivseid protsesse. • Cattell – koostas testipatarei elementaarsete võimete mõõtmiseks. G-‐faktor:
· Geenid ja keskkond ei ole sõltumatud · IQ päritavus keskklassis on 50%, kuid kehvema elujärjega inimestel väiksem (Rowe jt 1999, Turkheimer jt 2003) · Keskkonna homogeensus mõjutab päritavust, nt N. Liidus olid päritavuskoefitsiendid märgatavalt kõrgemad Intelligentsus ja kognitiivsed protsessid · Tunnetusprotsesside kiirus Vaatlusaeg Aju efektiivsuse hüpotees Reaktsiooniaeg · Töömälu ja tähelepanu Klassikud intelligentsuse ja taju seostest · Sir Francis Galton: intelligentsematel inimestel on paremini arenenud taju jms lihtsad kognitiivsed funktsioonid. · Alfred Binet: intelligentsus puudutab eelkõige keerulisemad kognitiivseid protsesse nagu mõtlemine, järeldamine jm. Vaatlusaeg · Ülesanne: kumb joon on pikem? · Stiimulit näidatakse väga lühikeseks ajaks. Mõõdetakse, milline on õigeks vastuseks vajalik minimaalne esitusaeg. · Selgub, et inspektsiooniaeg kirjeldab umbes 20% intelligentsustestide hajuvusest. St efektiivne stiimuli analüüs
- Töömälu, tähelepanu jt täidesaatvate funktsioonide treenimine võib olla mõjuv ja võib olla üldistub teistele valdkondadele - Intelligentsus ja kognitiivsed protsessid - Tunnetusprotsesside kiirus - Vaatlusaeg - Aju efektivuse hüpotees - Reaktsiooniaeg - Juhtfunktsioonid ehk täidesaatvad funktsioonid - Töömälu - Pidurduskontroll - Ümberlülitumine - Klassikud intelligentsuse ja taju seosest - Galton – intelligentsematel inimestel on paremini arenenud taju jms lihtsalt kognitiivsed funktsioonid - Binet – intelligentsus puudutab eelkõige keerulisemad kognitiivseid protsesse nagu mõtlemine, järeldamine jne - Aju efektiivsus - Neurofüsioloogilised uurimised on toredad sest ei sõltu keelest, kultuurist, vastaja suvast eha teadmistest - Empiiriline toetus nendele mudelitele ei ole täielik - Aju efektiivsus on intrigeeriv mõiste kui see ei seleta kogu aju ja käitumise seoste
Lastel (7. a) mõõdetud IQ korreleerub r = 0.40 – 0.50 haridustee pikkusega, mis viitab ka vastupidisele põhjuslikkusele. Samas mustad saavad edukalt hakkama! (eriti Aafrikas nt. Ülikoolides). IQ on individuaalsetest erinevustest kõige tugevam töösoorituse ennustaja. Erinevatel elukutsetel on erinev g tase. Kui IQ > 125, siis õnn üsna õuel. Infotöötluse kiirus ajus? Korrelatsioon RT’ga ca -.10; valik RT juba -.30 jne kuni keerulisemate ülesannetega kuni -.50 Samuti intelligentsematel väiksem SD. Samas, asi EI ole lahendamiskiiruses. EEG’s on leitud korrelaate P300 kompleksis (väiksem latents, suurem ampituud) Pea suurus .20, Aju maht .50 Soolise erinevuse paradoks- Suurema g laadungiga ülesanded aktiveerivad rohkem prefrontaalkoort. Aju efektiivsem metabolism ( korrelatsioonid ca -.70) 34 General fitness faktor
annaabi.ee 
