Millised oleksid lahendused sellele probleemile? Kompetentsikeskuse Eliko direktor Indrek Ruiso arvamus olukorrast:"Arvan, et midagi tuleb põhjalikult muuta, nii ei või enam jätkuda. Probleemi riigihangetega võib lahendada muudatustega seadusandluses, et leiutajal oleks õigus müüa oma leiutist välismaale. Ühelt poolt peab ettevõtetel olema võimalus esitada riigile häid IT-lahendusi, teiselt poolt arendada omi leiutisi jne. Riik ei hakka ju midagi tegema tema kätte sattunud intellektuaalomandiga". Seega võimalik variant on seadusandluse muutmine, mis annaks riigi poolt tellitud lahenduse arendamis-ja müümisõiguse tootja kätte. See suurendaks suurel määral eksporti ja annab Eesti IT-firmadele võimaluse kasvada ja maailmas silma hakata. Vastasel juhul jääksid kasutamata väga kasulikud ressursid. 21. jaanuaril toimunud Reformierakonna korraldatud E-ekspordi ümarlaual tuli huvitava
loodud institutsioon, mis eelpoolmainitud lepingu elluviimist pidi toetama. GATT'i suurimaks miinuseks sai seadusliku aluse puudumine lepingu tingimuste elluviimiseks. GATT'i ei ratifitseeritud kunagi lepingu osapoolte parlamentides ning see ei näinud ette lepingu ellu viimiseks vajaliku füüsilise institutsiooni loomist (olgugi, et hiljem see siiski läbirääkimisvoorude näol tekkis). GATT peatähelepanu oli suunatud kaubanduse liberaliseerimisele, jättes sekundaarsele positsioonile intellektuaalomandiga seotud küsimused ning teenustega kauplemise. GATT-i vaidlusi lahendav süsteem oli kohati liiga aeglane, bürokraatlik ja võimaldas osapooltel vaidluste lahendamise käiku blokeerida. GATT-i erinevad hilisema tegevuse käigus sõlmitud kõrvalkokkulepped hõlmasid vaid suhtelisel väikest osa lepingu osapooltest ning GATT-i puhul oli lepingu tingimustest teatud määral kõrvalekaldumine lubatud. WTO loodi kohe tegeliku organisatsioonina, mille liikmeskond on oluliselt suurem
special agency). WIPO haldab arvukalt rahvusvahelisi konventsioone, mida võib klassifitseerida järgmiselt: 1. Põhikonventsioonid 2. Regisreerimiskonventsioonid (PCT, Madrid, Haag) 3. Standardiseerimis- ja klassifikatsioonikokkulepped (TLT, PLT, Nizza jpt). Intellektuaalomandi õiguskaitset, eriti selle rakenduslikku külge puudutab ka Maailmakaubandusorganisatsiooni (WTO) 1994. aasta TRIPs-leping. Intellektuaalomandiga tegelevad ka muud rahvusvahelised ja supranatsionaalsed organisatsioonid ja nende autused, nt Euroopa Patendiorganisatsioon (EPO), kes annab välja Euroopa patente ning Euroopa Liit, kelle kaubamärgiamet (OHIM) registreerib Ühenduse kaubamärke (CTM). Lugeda: Kukrus, lk 29-42, 123-163. 2. Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused (naaberõigused) • Õiguse objekt Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Primaarseks mõisteks
heasoovlikkuse ja nõuannete eest Veterinaar-ja Toiduameti turujärelevalve büroo juhatajale Ain Zereenile, tänan retsensent Almar Sehverit. 5 1.Geograafiline tähis ja kaubamärk kui intellektuaalse omandi liigid. 1.1 Intellektuaalne omand Termin intellektuaalomand tähistab õigusi, mis tekivad loometöö tulemusena. Sellisel varal on alati omanik, kes ei tarvitse olla ainuomanik. Intellektuaalomandiga hõlmatud õigused on mittemateriaalsed õigused, mis samas omavad ka materiaalse omandi tunnuseid neid saab osta- müüa. Ka objektid, mida nende õiguste abil kaitstakse, - tavaliselt ideede kogumid - on mittemateriaalsed. Kaitsmiseks peavad need objektid olema vermitud mõnesse tajutavasse ja eristatavasse vormi. Vastavalt Maailma Intellektuaalse Omandi asutamiskonventsioonile (Stockholm 14.07.1967, art 2, VIII, Eesti liitus 05.02.19941) "intellektuaalne omand" sisaldab õigusi seoses:
annaabi.ee 
