See on ilmekas fakt, et immigrantide integratsiooni poliitika on valesti ülesse ehitatud või suisa puudulik. Vale on juba see, et neid paigutatakse üle Eesti laiali. Seda on tunnistanud ka sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse, et viga oli paigutada pagulased üle riigi laiali ja väikestesse kohtadess, kus neil puuduvad juba eos karjääri võimalused (Maarits & Pärli, Rahvusringhääling, 2017). Elaksid immigrandid lähestikku integreeruks nad kiiremini ja lihtsamalt. Teiseks probleemiks on see, et kvoodipõgenikud paigutatakse väikestesse kohtadesse. Näiteks paigutati pagulased Türile, Põlvasse, Kundasse, Padisele jne (Maarits, Rahvusringhääling, 2017). Väikestes kohtades pole immigrantidel häid väljavaateid ei tööturul ega kogukondlikul tasandil. Keelebarjääri tõttu on seal integreeruda väga keeruline. Lisaks on väikestes kohtades ettevõtlusega tegelemine piiratud. Turg on väike ja ressursse ka vähe.
Üks olulisem neist on parandamise põhimõte, mille kohaselt on vabaduskaotusliku karistuse tähtsaim ülesanne süüdimõistetu käitumise muutmine, tema parandamine ja rehabiliteerimine. 37 Selle printsiibi järgimine on eriti oluline just karistusjärgselt kinnipeetavate suhtes. Oleks ju mõttetu loota, et ainult isiku ühiskonnast eemaldamisega ja tema sotsiaalse suhtlemise kitsendamisega, mis isiku kinnipidamisega paratamatult kaasneb, integreeruks ta kinnipidamise järel kergemini ühiskonda, eriti arvestades, et kuritegu väljendab mingil määral ka süüdlase kohanematust õiguskorraga.38 Nii tekitab tänane regulatsioon kahtlemata küsimuse karistusjärgse kinnipidamisega saavutada tahetavate eesmärkide täitumisest, mis omakorda muudab küsitavaks selle vajalikkuse ja õiguspärasuse. Et meede tooks kasu ka pikemas perspektiivis, tuleks seda täiendada teatud kindlate rehabilitatsiooniprogrammidega või näha ette eraldi
mõjutades generaalsete transkriptsioonifaktorite seondumist või toimivad ise transkriptsioonifaktoritena läbi mediaatori. 35. Miks on geeni ekspressiooni arenguline regulatsioon oluline? Too üks näide, kuidas see toimub (väliskeskkonnast tuumani). Hulkraksetel peab arenevas lootes olemasolevast mitmesajast erinevast rakutüübist igat tüüpi loodama õigel hulgal õiges ajaaknas/hetkes ja asukohas nii, et see integreeruks ümbritsevate rakkude ja kudedega. Eristunud/diferentseerunud rakkudel on tihti oma kindel/äratuntav morfoloogia ja neis ekspresseeruvad valgud on spetsifitseerunud teatud kindlate bioloogiliste funktsioonide täitmisele, mis on siis omased vaid sellele rakutüübile. Loomade ja taimede arengus toimuv ulatuslik rakkude eristumine sõltub geeni ekspressiooni kvantitatiivsetest ja
molekuli. (Faag P1 Cre, E. coli, faag lambda integraas). Kahel pool krossingoveri piirkonda on rekombinaasi äratundmisjärjestused. Cre rekombinaasi äratundmismehhanism Faagi P1 rekombinaas (Tyr). Tekib 2 Holliday kompleksi. Pärast ühe ahela vahetust toimub teine Lambda faagi integreerimine peremehe kromosoomi Kui rakk on nakatunud, siis DNA integreerub peremeesraku genoomi. E. coli-s on 1 lambda faagi integreerumissait. Bakteri integreerumiskoht, kuhu lambda integreeruks, koosneb kahest kordusest ja nende vahel olevast unikaalsest kordusest. Integreerumine peremeesrakku ja sealt väljatulek on väga täpselt reguleeritud. Tekib profaag. nt. rekombinaas, mis on lambda integraas, on koht-spetsiifilist integratsiooni läbiviiv ensüüm – türosiin rekombinaas. Koos lisafaktoritega nt. E. coli-l IHF valk (integration host factor) ja cis valk osalevad integreerumises ja on vajalikud lambda faagi integreerumiseks. Integraasil on 2 DNA-ga seondumise piirkonda
annaabi.ee 
