vaatlejale vahetult tajutavas vormis (osuti pöördenurgana skaalal, joondiagrammina, arvnäiduna või muu sellisena). Mõõteriista, mis kirjutab üles mõõtesignaali, nimetatakse meerikuks. Mõõteriistal on sünonüüm "mõõtur" ja kui see on suuruselt väike, siis ka "mõõdik". Mõõteriist koosneb muundurist, kusjuures esimest muundurit nimetatakse tajuriks. Eristatakse summeerivaid, registreerivaid ja integreerivaid mõõteriistu. Registreerivatest on trükkal, printer, arvutimälu. Summeeriv on veenäidik, integreeriv on elektrinäidik. Neid võib jaotada ka iseseisvateks ja võrdlusriistadeks. Iseseisval mõõteriistal on kaks funktsiooni: 1) ta võimaldab mõõdetavat suurust võrreldada mõõtühikuga, 2) reprodutseerib ise mõõtühikut. Võrdlusriistal on ainult üks funktsioon, ta võimaldab võrrelda füüsikalisi suurusi (nt. kangkaal).. 10
Lõpuks ja võib-olla kõige kriitilisemalt: kas need on väärtused või käitumised, mis moodustavad sugupõlvedevahelise edastamise kõige otsustavamad kandjad? Selge, et neile küsimustele saab vastata vaid siis, kui uurimiskava laiendatakse nii, et see hõlmab proksimaalprotsesside hindamise mitte ainult siis, kui need toimuvad tööolukorras, vaid ka siis, kui need avalduvad kodus vastastikuse mõjutuse teel pereliikmete vahel. Veel enam, selline laiendamine kutsub esile integreerivaid uurimisvõimalusi üha laiemal alal. Veendumuste seostamine käitumisega PPCT. Nagu ma olen mujal märkinud (Bronfenbrenner 1988), suureneb nii veendumuste kui ka vastavate käitumiste lülitamine samasse uurimiskavasse tunduvalt analüütiliste mudelite seletusjõudu arenguteaduses. Näiteks leidis Tulkin (1977; Tulkin ja Kagan, 1972), et keskklassi emad erinevad töölisklassist emadest mitte ainult vastastikuse mõjutuse kõrgete tasemete poolest oma lastega, vaid
2. kirjeldage lühidalt loengu taotlusi ja juhtige õpilaste tähelepanu uutele või olulistele mõistetele. 3. esitage uus informatsioon väikeste ja hästi jälgitavate sammudena, toetudes õpilaste juba olemasolevatele teadmistele sellest teemast. 4. esitage õpilastele regulaarselt küsimusi õppimise aktiveerimiseks ja veendumiseks, et eelnevast materjalist on enne järgneva juurde asumist aru saadud- 5. lõpetage esitus põhiseisukohtade ülevaatega, rõhutades üldisi integreerivaid mõisteid. 6. loengu järel jätkake küsimuste või ülesannetega, mis aitavad õpilastel kodeerida materjali nende endi mõistete struktuuri ja rakendada või laiendada seda uutele oludele. Etteheited loengule: pakub vähe võimalusi õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamiseks; lähtub vildakast kujutlusest, nagu sobiks kõigile õpilastele esitada üht ja sama õppematerjali; ei arvesta õpilaste tähelepanu
2. kirjeldage lühidalt loengu taotlusi ja juhtige õpilaste tähelepanu uutele või olulistele mõistetele. 3. esitage uus informatsioon väikeste ja hästi jälgitavate sammudena, toetudes õpilaste juba olemasolevatele teadmistele sellest teemast. 4. esitage õpilastele regulaarselt küsimusi õppimise aktiveerimiseks ja veendumiseks, et eelnevast materjalist on enne järgneva juurde asumist aru saadud. 5. lõpetage esitus põhiseisukohtade ülevaatega, rõhutades üldisi integreerivaid mõisteid. 6. loengu järel jätkake küsimuste või ülesannetega, mis aitavad õpilastel kodeerida materjali nende endi mõistete struktuuri ja rakendada või laiendada seda uutele oludele. Paljud autorid, kes on uurinud loengu efektiivsust, osutavad, et loengulise õpetamise edu kindlustavateks teguriteks on edastatava informatsiooni selgus (arusaadavus, struktureerimine, järjestamine, seletamine, esitamine,reegel-näide-reegel,
annaabi.ee 
