komponentidest (kujutulus & tahe) 4. Usulise kogemuse seos elukogemusega, usulise kogemise mudel. - 3gruppi: MINEVIK: õppimine, tagasivaade, mõistmine, lahendus; OLEVIK: situatiivsed kogemused; TULEVIK: hoiakute muutmine, tegutsemine - mudel: psüühika (usulise kogemuse sisu võimalik piikond), konkreetsus- integreeritus (psüühika integreerituse ulatus alates üksikfenomenist kuni kogu psüühika integreerituseni); piir (psüühika integreerituse max tase, milleni usulise kogemuse sisu on ulatunud); mina; jälg (psüühika osa, mis sisaldab kõiki seniolnud usulisi kogemusi); lõhe (mina ja piiri vaheline psüühika osa; usuline vaakum sügavaimate usuliste kogemuste ja psüühika kõige enam integreeritud osa vahel) 5. Müstilise kogemuse omadused ja tüpoloogiad. - raskestisõnastatav, väärtuslik elukogemus, lühiajaline (mõnest hetkest mõne
komponentidest (kujutulus & tahe) 4. Usulise kogemuse seos elukogemusega. Usulise kogemise mudel ja selle elemendid. - 3gruppi: MINEVIK: õppimine, tagasivaade, mõistmine, lahendus; OLEVIK: situatiivsed kogemused; TULEVIK: hoiakute muutmine, tegutsemine - mudel: psüühika (usulise kogemuse sisu võimalik piikond), konkreetsus-integreeritus (psüühika integreerituse ulatus alates üksikfenomenist kuni kogu psüühika integreerituseni); piir (psüühika integreerituse max tase, milleni usulise kogemuse sisu on ulatunud); mina; jälg (psüühika osa, mis sisaldab kõiki seniolnud usulisi kogemusi); lõhe (mina ja piiri vaheline psüühika osa; usuline vaakum sügavaimate usuliste kogemuste ja psüühika kõige enam integreeritud osa vahel) 5. Usulise orientatsiooni mõiste ja liigid. - uskumise või religioosne-olemise viis
Uurimispõhine-Hardy kategooriad hõlmavad meelelisi kogemusi nagu nägemused, kuulmine puudutus ja haistmine. Samuti meeltevälist tajumist, tundeid ja mõistmist ning kogemuse mõju käitumisele. Pole välja kujunenud ühest tüpoloogiat 6. Usulise kogemise mudel ja selle põhielemendid: jälg, piir, lõhe, mina. Psüühika – usulise kogemuse sisu võimalik piirkond. Konkreetsus – integreeritus – psüühika integreerituse ulatus alates üksikfenomenist kuni kogu psüühika integreerituseni. Mina – psüühika kõige enam integreeritud tase. Mina on kogu isiksus, kogu psüühika selle integreerituses. Püüe ulatuda Minani tähendab sirutumist identiteedi poole ja heitlust olemise täielikkuse eest. Mina on kõige sisulisem vastus küsimusele: “Kes ma olen?” Mina areneb koos elukogemuse arenguga. Piir – psüühika integreerituse maksimaalne tase, milleni usulise kogemuse sisu on ulatunud. Jälg – psüühika osa, mis sisaldab kõiki seniolnud usulisi kogemusi. Jäljel on
Võib olla suur või väikene Piir psüühika integreerituse maksimaalne tase, milleni usulise kogemuse sisu on ulatunud. Lõhe mina ja piiri vaheline psüühika osa. Lõhe on usuline vaakum sügavamais usuliste kogemuste ja psüühika kõige enam integreeritud osa vahel. Psüühika usulise kogemuse sisu võimalik piirkond Konkreetsus integreeritus psüühika integreerituse ulatus alates üksikfenomenist kuni kogu psüühika integreerituseni. 8. Usulise orientatsiooni mõiste ja liigid: sisemine, väline, küsiv. Usuline orientatsiooni tähendab uskumise või religioosne-olemise viis 1) Sisemine kogu inimese elu on religioosne. Pühendumine usulistele väärtustele ja oma põhimotiivi leidmine religioonis. Teisi vajadusi hinnatakse usulisest seisukohast lähtudes, püüdes neid viia kooskõlla usuliste veendumuste ja seisukohtadega. Usulised seisukohad on sügavalt omaks võetud.
annaabi.ee 
